„Valve lõpp“ on kolmas osa detektiivi-triloogiast, mis algas ohvriterohke ja ülimalt omapärase mõrvajuhtumi uurimisega, kuid jõudis viimaks ikkagi Stephen Kingi lemmiku, üleloomulike võimete teemani.

Mercedesega rahva hulka kihutanud ning sedasi rohkelt inimesi tapnud ja sandistanud mõrtsukas, kes esimeses raamatus pealkirjaga „Härra Mercedes“ vaimuhaiglas lõpetas, ei saanud triloogia teises osas („Mis hundi suus, see hundi oma“) teha muud, kui muu tegevuse taustal kõne-ja liikumisvõimetu „juurviljana“ eksiteerida. Samal ajal uuriti hoopiski teise hullumeelse tapja juhtumit, kelle ebaloomulik kirg raamatute vastu ületas igasugused piirid.
Kolmandas raamatus leiab pealtnäha ohutuks muudetud sarimõrvar mooduse, kuidas haiglaseinte vahelt lahkumata inimesi jätkuvalt tappa. Ta kasutab ajukahjustuse tagajärjel avaldunud vaimseid võimeid, mida tavateaduse arvates üldse olemaski olla ei tohiks. Kombineerides arvutihäkkeri oskusi peene psühholoogia, telekineesi ja teadvuse ülevõtmisega, teenib Mersumõrvar endale uue nime: Enesetapu Prints. Tema trumbiks on ohvrite mõjutamine sellisel viisil, et nad ise vabatahtlikult teise ilma lähevad.

Peategelastena jätkavad eelmistes raamatutes tuntuks saanud detektiiv Hodges ja tema assistent Holly. Lahutamatu tiimina on nad valmis kõigeks. Neid ei heiduta isegi paranormaalsed nähtused. Justkui poleks pensionieas mõrvajuhtumite lahendamine veel küllalt kurnav, peab eakas uurija võitlema ka oma raske haigusega.

Erinevalt Stephen Kingi varasemast loomingust on Mercedese triloogias suurt rõhku pööratud sündmuste lakkamatule edasiarenemisele. Mõttetut heietamist pole ning lugeja ei saa hetkeksi igavust tunda. Põnevikuks liigitatud raamatud on tõepoolest põnevad, panevad kaasa elama ja neid on raske käest panna. Kuigi King kirjeldab Mersumõrvari sarja kolmandas raamatus ulmelisi sündmusi, on need nii osavalt ära seletatud, et tekib tunne, nagu kõik oleks võimalik. Lugedes ja kaasa mõeldes jääb tahtmatult mulje, et arvutimängu demo abil saabki inimesi hüpnotiseerida ning mõttejõul teiste inimeste pähe tungimine ei tundugi enam ulmena.

Tegelaste mõttemaailmad, elulood ja karakterid on värvikalt ja kaashaaravalt kirjeldatud, pannes lugejat kaasa elama isegi halbadele tegelastele ning see kehtib kõigi kolme osa kohta. Raamatud on loetavad ka eraldi, sest eelnevatele sündmustele vihjatakse rohkelt ja iga osa algab sellega, kuidas raske tapamasin ülisuurel kiirusel töötukassa järjekorras seisva rahva hulka kihutab, lömastades armutult kõik ettejäänud inimesed. Üht sündmust on võimalik vaadata väga paljude erinevate nurkade alt. Eriti siis, kui tegemist on massimõrvas kannatanute või hukkunutega ning nende lähedastega. Igaühel neist oli oma elu ja oma lugu, mille lõi mõne minutiga segamini verejanuline psühhopaat.
„Valve lõpu“ järelsõnas juhib autor tähelepanu tõsiasjale, et enesetappude hulk erinevas vanuses inimeste, aga eriti noorte hulgas, on hirmuäratavalt suur. Kuna raamatu põhitegevus keerleb just enesetappude ümber, loodab King, et selle loo lugemine paneb rohkem järele mõtlema. Ta jagab ka nõustamistelefoni numbrit, kuhu abi otsimiseks helistada ning tõlkija on omalt poolt lisanud Eestis kehtiva abiliini numbri. On hea teada, et rohkelt verdtarretavaid teoseid loonud õuduskirjanik inimeste vaimse tervise pärast muretseb. Kõige hirmsamad deemonid elavad igaühe enese peas ja nendega võitlemine on palju keerulisem kui arvata osatakse.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Peatoimetaja veerg 7/17
Intervjuu Kaido Tiigisoonega
Arvustus: Kus pingviinid ei laula
Estcon 20.
Stalker 2017 tulemused
Palju õnne, Rene Laloux
Estcon 2017, muljed ja mõndagi muud
Aurupunk muusikas
Meenutusi Estconidest
Raamatuarvustus: Shanidar – klassikalised lood
Raamatuarvustus: Stephen King „Valve lõpp“
Raamatuarvustus: „Gurbilt teateid ei ole”
Ulmkonnakroonika 7/17
Kirjastuste uudised 7/17
Reaktori juuni juttudest
Jutt: Marssi vallutamas
Jutt: Pikk mees tuleb
Jutt: Manamine algajatele
Jutt: 8
Jutt: Kuidas haldjas orki lendas
Jutt: Verilaid
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0090)