Pean tunnistama, et võtsin selle raamatu kätte ääretu eelarvamuse ning ettevaatusega. Tegu ei ole minu eelistusega tõsiteaduslikust ulmest ning jutt triivib häguselt isegi fantaasiakirjanduse piiridel. Tagakaane tekst kiidab „Tripathi „Shiva triloogiat“ kui India „Sõrmuste isandat“ – Hindustan Times“, ei ärata samuti suuremat usaldust – kui midagi võrreldakse „Sõrmuste isandaga“, siis enamasti on tegu vaid odava turustamisnipiga, mis küll näitab tihtipeale raamatu sisu kvaliteeti, kuid ei illustreeri seda väite paikapidavuse seisukohalt. Olgu öeldud, et raamatul on tugevad seosed India mütoloogiaga ning ma olen selles osas täielik võhik - suurem osa minu sellealastest teadmistes pärineb Zelazny raamatust „Valguse isand“, mille ma aastakümme tagasi suurema õhinata läbi lugesin.

India ulme või siis täpsemalt India fantaasiakirjandus? Tuleb tunnistada, et Eesti kirjandusruumis on see täiesti uus nähe, millest viimati kuulsime alles saja rahva lugude sarjas (ja ma ei lasku arutlusse, kas muinasjutud siiski on ulme!). Selline imeelukas tuleb ju ometi avalikkuse ette tirida ning raha eest seda rahvale näidata… Nii alustasin siis selle raamatu lugemist.

Meluha surematud jutustab Indiast aastal 1900 e. Kr ning täpsem tegevus toimub müütilises Meluha riigis, mis laiub tänapäeva India ja Pakistani territooriumil Induse jõe orus Himaalaja mägedest Mumbaini. Peategelaseks on guna hõimu pealik Shiva, keda kohe raamatu alguses kirjeldatakse kui kurjuse hävitajat, kirglikku armastajat, kartmatut sõdalast, täiuslikku tantsijat jaa kõike muud, mida üks India kangelane olema peab.

Raamat lugejat ei hellita, visates ta kohe tundmatus kohas vette, alustades praktiliselt Shiva ja tema hõimu Tiibetist Meluhasse jõudmisega ning jättes lugeja ilma suuremast seletamisest. Esialgu oli selline tausta puudumine üpriski häiriv, kuid jutu jätkudes tekib vaikne arusaam, miks just sedasi toimiti. Kuna peategelane näeb minevikus vaid tonte, saab ka lugeja neist teada just siis, kui keegi need Shiva minevikust välja kisub.

Ootamatul kombel ilmneb, et Shiva on oluline osa väga tähtsast ettekuulutusest ning hetkega saab temast kohutavalt oluline isik. Piisavalt oluline, et isegi kõrged valitsejad teda „isandaks“ kutsuvad ning igas normaalses õukonnas talle kamaluga vaenlasi tekitaks. See aga tõukab ta Meluha riigi aadelkonna haigutamaajavatesse intriigidesse ning ajab ta tegudele, mis panevad teda kogu eelnevalt ideaalseks peetud riigikorda teise pilguga vaatama.

Kuna raamat algas võrdlemisi imelikult, olin ma võrdlemisi kindel, et selle raamatuga ma kaugele ei jõua: võrdlemisi puine keelekasutus, peategelase monoloogid tüütud ning India mütoloogiast taipasin ma sama palju kui karu lendamisest. Kuid sellest hoolimata suutis raamat päris kärmelt käima minna ning tekitada piisava huvi, et edasilugemist julgustada. Eks ta poolenisti üht jalga siiski lonkas, kuid ainuüksi juba ootus, kuidas autor suudab nõnda naiivse romaani põnevalt lõpetada, pakkus jätkamiseks piisavalt huvi.

Romaanis aset leidvad dialoogid olid niivõrd indiapärased, et nendega harjumine võttis parajalt aega. Loomulikult on võimalus, et see pole mitte indiapärasus, vaid kas kirjanik või tõlkija on kehva tööd teinud, kuid ma jääks siiski oma esialgse arvamuse juurde. Lugu ise on sirge kui laternapost ja kõrvalliine on üks ning seegi täpselt sama käänuline. Seda ei paranda ka peategelase raskendatud romanss.

Palju hädaldamist küll, kuid tuleb tunnistada, et raamat ei olnud sellest hoolimata kõige hullem. Esiteks loomulikult asjaolu, et tegu on niivõrd võõra keskkonnaga – fakt, et indialased on loomult hullud, kõik see aitab raamatu mõningatest puudujääkidest mööda vaadata. Võitlus ning lahingud saadavad kogu raamatu tegevust ning peab tunnistama, et need on kirjutatud paraja tempoga. Kindlasti on ka neid, kes Shiva keelatud armastusele kaasa elavad ning mingile osale lugejatele pakub kindlasti huvi ka raamatu Indiale omane tantsuarmastus. Veidralt mõjuva jutustamisstiiliga harjub ning isegi algul väga must-valgena mõjuv maailm saab hiljem hallika tooni – kuigi seda on näha vaid miilide kauguselt.

„Meluha surematud“ on midagi, mis tõmbab kindlasti paljude fantasyfännide tähelepanu – huvi India mütoloogia vastu tuleb vaid kasuks. Raamat pakub nii raevukaid võitlus-stseene, kirglikku armastust ning kohati ka lahendatavaid mõistatusi. Tõsisemad ulmefännid aga peavad pettuma. Selles aga ei ole midagi halba, kuna maitsed peavadki erinevad olema.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Peatoimetaja veerg 7/14
Intervjuu: Aigar Alaveer
Repliik ühe ulmelise aparaadi asjus
Märkmeid ärajäänud ettekandest - külalise tund
Punk ja selle derivaadid ulmes
Ropecon 2014
Estcon 2014
Stalker 2014 võitjad
Mänguarvustus: Artemis
Raamatuarvustus: Üle piiri. Palgasõdur Willardi seiklused
Raamatuarvustus „Meluha surematud“
Ulmkonnakroonika 7/14
Kirjastuste uudised 7/14
Jutt: Regi nagises vaikses metsas
Jutt: Sina ja mina ja kosmoselaev
Jutt: Must kiirgus
Jutt: Pimesi hüpates
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0076)