Erinevalt tavapärastest ilukirjanduslikest teostest on Sylvain Neuveli debüütromaan „Magavad hiiglased“ koostatud intervjuude, telefonikõnede, kohtumiste ja raportite vormis. Esmapilgul ehmatav stiiliga harjub kiiresti, sest intervjueeritavad jutustavad väga ladusalt, küsimused on huvitavad ning juhivad süžeeliini vajalikus suunas. Siinkohal teekski väikese etteheite sellel teemal, et kuigi karakterid on ilusti välja joonistunud, tundub uskumatuna, et kõik tegelased räägivad küsimustele vastates, nagu oleks nad saanud juba eelnevalt ette valmistuda. Pole mingeid ee-sid ega liigset kokutamist. Viimast tuleb ette ainult ühe tegelase puhul, kes ilmub raamatusse umbes keskpaigas ning tema kõnehäire tundub korrektselt vormistatud vastustega juba ära harjuda jõudnud lugejale seda rohkem võõristavana.

Nagu raamatut tutvustavatest reklaamtekstides öeldi, on tegemist poliitilise ulmepõnevikuga, mille tegevustik keerleb ühe salapärase objekti ümber. Selleks objektiks on maavälise päritoluga robot, keda tükkide kaupa kogu maailmast välja kaevatakse. Kogu operatsiooni juhib mõjuvõimas intervjueerija, kelle isik jääb romaani lõpuni saladuseks. Militaarse ja teadusliku taustaga tegelaste inimlikud jooned tulevad intervjuude käigus üha rohkem esile. Jääb mulje, et isegi külm ja kalkuleeriv intervjueerija ei suuda jääda päris ükskõikseks ning temast saab lisaks vaatlejale ja nii-öelda nukujuhile terapeut, kes ärapiinatud piloote ja teadlasi kuulab ning neile vähesel määral nõu annab.

Grupp, mis peab uurima hiiglaslikku robotit ja leidma mooduse selle tööle panemiseks, koosneb neljast inimesest: füüsikust, kahest piloodist ja semiootikust. Nad kõik on koondatud salajasse baasi, kus robotit hoitakse. Pilootide ülesandeks on õppida inimesekujulist masinat juhtima, kuid see polegi nii kerge kui arvata võiks, sest üks neist peab spetsiaalse puldi abil liigutama roboti ülakeha, teine alakeha. Füüsiku arvates ei koosne masin sugugi tavalisest metallist ning aine omadused on üllatavad ja isegi ohtlikud. Semiootik avastab salapäraseid märke uurides, et tegemist on millegi palju keerulisemaga, kui seni arvati. Peagi liitub grupiga veel üks teadlane, kelle ülesandeks on teada saada, miks masina juhtkonsoolide küljes olevad kiivrid ainult kahe inimese peas tööle hakkavad.

Päevast päeva üksteist välja kannatama pidavate inimeste vahel tekib erinevaid suhteid armumisest vihkamiseni. Kuna üks pilootidest on kena välimusega naine, kelle iseloomuga võiks raudkange kõveraks väänata, ei jäta ta sugugi ükskõikseks meesoost töökaaslasi. Füüsikust saab omamoodi emafiguur, kes kogu ülejäänud seltskonda taltsutama peab. Hiljem juurde tulnud teadlane, kelle erialaks on geenitehnoloogia, torgib kõiki nõeltega ning teenib oma tööd tehes paratamatult välja kaaslastepoolse pahameele. Kogu selle suhete sasipuntra taustal on tarvis tõsist tööd teha ja aru anda intervjueerijale, kes grupi tegemistel pidevalt silma peal hoiab.

Paralleelselt roboti kokkupanemise ja tundmaõppimisega tuleb Ameerika valitsusel lahendada konflikte teiste riikidega, kellele pole sugugi meelepärane, et nende territooriumilt hiiglaslikke metallist kehaosasid välja kaevatakse. Läbirääkimised kujunevad teravaks ja isegi omamoodi naljakaks. Irooniat ja musta huumorit jagub raamatu algusest lõpuni ning sündmuste käik tundub olevat üpriski tõepärane. Tulnukatele vihjavad leiud mätsitakse kinni juttudega isetehtud pommidest, allveelaevadest ja reaktoritest. Rahva eest varjatakse toimuvat nii kaua, kuni robot kõigi silme alla satub ja valetamine muutub võimatuks. Maailm on kolmanda maailmasõja lävel, sest robot osutub ülivõimsaks massihävitusrelvaks. Mis kogu loost lõpuks saab, jäägu juba lugejale avastada.

Kui olin mahuka ja ülipõneva raamatu läbi lugenud, tundsin, nagu oleksin kogu „Salatoimikute“ sarja ühekorraga läbi vaadanud. Kõik oli olemas: vandenõuteooriad, tulnukad, teadlased ja ülikondades mehed. Küsimusi kerkis järjest üles ning mõni neist sai häguse vastuse. Just nagu „Salatoimikuteski“, jäi lõpuks kõlama mõte: Tõde on kusagil olemas.
Lendavaid taldrikuid ja putukasilmadega rohelisi mehikesi siiski oodata ei tasu. Sest see raamat on teistsugune.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
Peatoimetaja: 12/16
Repliik: Ulmeraev
Vestlus raamatust „Öösse kaduv tee“
Ootame infot - Projekt Eesti 100
Raamat, mida võtta üksikule saarele
Aastalõpukink Westworld
Raamatuarvustus: Magavad hiiglased
Filmihoiatus: AssAssin's Creed
Palju õnne, Joe D'Amato
Raamatuarvustus: Rajake tähetolmus
Kurioosum 12/16
Uudiskirjandus 12/16
Ulmkonnakroonika 12/16
Jutt: Novembriöö
Jutt: Sosnovski karuputkede päev
Jutt: Veenus ja mutrivõti
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0080)