10-13 augustil toimus Jõgevamaal Kassinurme mägedes üheteistkümnendat korda Eesti lahinglarpide maailma suurüritus Põhjala Pööripäev. Tegemist ei ole nii-öelda „tavalise“ larpiga vaid, nagu korraldusmeeskond ürituse kodulehel ütleb, „spordi- ja meelelahutusüritusega, mis sarnaneb stiilipeoga, mille teemaks on keskaeg ja fantaasiakirjandus“. Vahe tavalarpiga seisneb selles, et osalejad ei pea tingimata rollis viibima. Vahepealseil aastail oligi side rollimänguga väga õhkõrn, kuid viimasel ajal on rollimänguline element Põhjala Pööripäeval aina tugevnenud ja seda saab ainult tervitada.

Ürituse taustalooks on Pimeduse ja Valguse võitlus. Igal aastal kutsuvad need kaks jõudu sügisesel pööripäeval kokku oma järgijad eri maailmadest, et katsuda järgi, kumb saab olema tuleval aastal võimsam. Mängijad, kes neid sõdalasi kehastavad, on jagunenud eri gruppidesse. Igal suuremal grupil on mängualal oma linn, millel on müürid ja värav. Mänguala on jaotatud kolmeks tsooniks – sinine tsoon on mänguväline, seal pargitakse autosid, ööbitakse telkides ja keegi ei eelda, et sa oled rollis. Valge tsoon on mängusisene, seal on soovitatav viibida juba rollis, kuid siin ei võidelda. Siin saavad eri osapooled omavahel suhelda, ilma, et oleks karta rünnakut. Punane ehk Metsik tsoon on ala kus ollakse rollis ja toimub võitlus.



Orkid ehk Ran Throqût (Kuuõgijad – mustas keeles), olid esimene mängijagrupp, kes pani oma laagri üles punasesse tsooni, olles valmis kõik ürituse päevad, 24 tundi järjest vastase rünnakuid tagasi tõrjuma. Aasta-aastalt on nende arv suurenenud. See on grupp, kes on oma taustaloo sidunud Põhjala Pööripäeva maailmaga, legendi järgi ongi need nende maad, mille kõrval Lahingutanner asub. Nad võtavad osa Pimeduse ja Valguse jõukatsumistest, ent on ennekõike ja põhiliselt rollimängu peal. Ran Throqût koosneb üksikutest vanematest ja kogenenumatest mängijatest "urukitest" ning tervest hulgast noortest "goblinid" või "snagad". Neid loetakse põhiliseks ohuks ja nuhtluseks kõigile üksikuile rändureile, öösiti, Metsikus tsoonis. Nii mõnigi seiklus on lõppenud piinarikka surmaga orkilaagri orjaaedikus. Ei ole harv ka juhus, kui orkid parema vastase puudumisel omavahel võitlevad või teisi pimeduse leeri osalisi kimbutavad.



Sel aastalgi, kui nad püüdsid välja kutsuda Kuuõgijat, jumal-olevust, keda nad kummardavad, ohverdati nii vange, kui ka paar goblinit. Orkidele iseloomulik on ka järgmine seik. Kui Väga Valge Vennaskond käis allmaailmas mingit valguse asja ajamas ja nad deemonite käest nahutada said, siis jäi neil põgenedes lahti värav allmaailma. Selle sulgemiseks oli Vennaskonnal tarvis kirste, kuhu olid vangistatud maagilised jõud. Kaks vajalikust kuuest kirstust sattusid orkide kätte, üks tumehaldjatele. Kui tumehaldjad nõudsid valguse leeri omadelt, et vastutasuks kirstule peab Väga Valge Vennaskond järgmisel aastal ühes lahingus nende poolel võitlema, siis orkidele piisas, kui Vennaskond lubas kahe kasti eest, et ta neid ühel korral ei sega, mil orkid Väga Vapraid Viikingeid ründavad.

Veidi ürituse korraldajate poolset statistikat: Põhjala Pööripäev 2016 mängule osteti kokku 200 mängijapiletit. Kõige rohkem oli korraga platsil 197 mängijat. Koos korraldusmeeskonnaga oli üritusel kõige rohkem korraga 227 inimest. Leerid olid tasavägised: Valguse leeris 98 ja Pimeduse leeris 95 inimest.



Tooksin siinkohal ära ka jaotuse gruppidesse:

Valguse leer:

Väga Vaprad Viikingid (valged heteromehed) - 43 inimest
Väga Valge Vennaskond (valged mehed) - 42
Hare (inimesed) - 9

Pimeduse leer:

Ran-Thorqut (orkid) - 40
Vishna-Ghrim (tumehaldjad) - 36
Corvus Corax (deemonid) - 11
Hodooria Varjud (kooljapäkapikud) - 4

Rollimänguliste ülesannete lahendamises oli edukam Pimedus, ent jõukatsumised võitis ülekaalukalt Valguse leer. Nii, et ennustajad pakuvad, et järgmine aasta tuleb suhteliselt üllas ja hea, Väga Valge Aasta.


Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Peatoimetaja veerg 08/16
Ärge tapke Stalkerit!
Juha Jyrkäse mölluraport Estconist
Geniaalne ja plagiaat
Ropecon 2016: Kord ja Kaos
Palju õnne, William Friedkin!
Põhjalas tuleb Väga Valge Aasta
Mänguarvustus: Neljas DOOM
Filmiarvustus: Suitsiidisalk
Mänguarvustus: No Mans sky
Mänguarvustus: DOOM
Kurioosum 08/16: Maailma veidrusi
Kõver kiirgus 08/16
Uudiskirjandus 08/16
Ulmeuudised 08/16
Jutt: Külmainvestor
Jutt: Veretu elu
Katkend romaanist „Kui rumalad surid“
Katkend romaanist „Kuidas lõhnab kuri“
Tõlkejutt: Tolmutuuker
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0349)