Lisaks sõna ulme 45ndale juubelile oli sel aastal veel üks väiksem, ent sugugi mitte vähem oluline tähtpäev ehk täpsemalt: möödus 15 aastat esimesest Tartu ulmikute kogunemisest Draakoni baaris. Sellega seoses kirjutab Raul Sulbi, kes oli üks selle kogunemise organisaatoreid, pisut toona toimunust ja kes siis kohal käisid. Loodetavasti õnnestub meil mõnes tulevas numbris sellest ajaloolisest üritusest ka pilte avaldada. Igal juhul näitavad sedalaadi numbrid, et ulmekogukond pole enam väga ammu mingi ajutine väike nähtus, vaid tegemist on vana ja väärika organisatsiooniga. Seetõttu on isegi mainstream kirjandusinimesed hakanud aegamööda kaotama oma tavapärast pisut tõrjuvat hoiakut ulmikute suhtes, millest on ainult hea meel.

Mul on rõõm teatada, et Reaktorisse uute tõlkijate otsimise kampaania oli väga edukas ja nüüdsest hakkab tõlkekirjanduse osakaal kindlasti aina suurenema. See muidugi ei tähenda, nagu me enam tõlkimisalast abi ei vajaks. Ulmet, mida tõlkida, on alati rohkem kui tõlkijaid ja seega võib iga tõlkimishuviline jätkuvalt endast toimetuse aadressile teada anda.

Muus osas jätkame vanaviisi ehk avaldame hulga arvustusi-ülevaateid raamatutest ning mängudest, toome ära ühe algupärase omakeelse jutu ning jätkame järjejutuga. Head lugemist!

Kaanepildi autor Regina-Mareta Soonsein
Kaanepildi kirjad lisas Ene Kallas