Selle suve Estcon oli mitmes mõttes eriline. Esiteks toimus see nelja Saarjärvel olemise aasta järel täiesti uues kohas, Udu talus Jõgevamaal. Teiseks löödi antud Estconiga ka pikalt püsinud publikurekord, ehk kokku tuli 105 ulmehuvilist. Aga et mitte liiga ette rutata, alustan algusest.

Reede


Minu jaoks algas Estconile reis harjumuspäraselt juba lõuna paiku. Sõitu hilisemaks jätta oleks olnud ilmselt ka üsnagi halb mõte, sest Tartu oli võetud ralliässade piiramisrõngasse ning seal, kuhu poldud veel lipukeste-lintidega piire maha veetud, käis usin teeparandus. Noppisin neist piirangutest hoolimata Jana, Sessi ja Väikese-Eva (ja suure Eva raamatukohvri) peale ning hakkasime, autovedrud ragisemas, Jõgeva poole logistama.

Üsna kiirelt selgus, et kaart, mille olin ise tartlastele Udu tallu jõudmiseks joonistanud, kujutas endast vaid poolikut tõde. Kogu tõde oli, et kõige ökonoomsem tee viis läbi Luua. Sellest hoolimata kulges sõit rahuldavalt üllatustevaeselt. Kohapeal tervitasid meid juba Belials ja Kersti. Sihtisin esimese tööna projektori seina vastu välja ning läksin seejärel minule, Janale, Jürkale ja Enele määratud majakest üle vaatama (täpsemalt mõdu külmkappi laduma). Erinevalt Saarjärvest, kus leidus kogu kompleksi peale vaid kaks külmkappi (millest üks ei töötanud), oli seekord külmetamisemasinaid nagu mõnes hästivarustatud elektroonikakaupluses. Igas majas oli oma ning lisaks veel mitu munitsipaalkülmikut peamajas, saunamajas ja üks pirakas sügavkülm, mida kasutasime saiapätside ladustamiseks.


Pudelid kapis, tegin esimese mõdu lahti. Belials sõitis oma bussiga rongile vastu ning peatselt saabusid ka esimesed ulmikud. Tegelikult meenutas see saabumine metsikute hunnide rünnakut, sest ühel hetkel oli plats täiesti tühi ja järgmisel hetkel kihas see juba ratta, rongi ja autoga saabunud ulmefännidest. Registreerimislaud ja Eva raamatulett vallutati tormijooksuga ning kuskilt ilmus välja ka Kriku, kes hakkas rahvale seletama seda, kuidas Päike on üks ebaloogiline nähtus, mida ei tohiks eksisteerida. Või vähemalt ma oletasin, et midagi sarnast võib ta rääkida ja seega jätsin Estconi esimese ettekande julmalt vahele ja läksin hoopis uurima, mida parasjagu saabunud saarlased jutustavad. Kuskil sealsamas oli rahvakirjanik Indrek Hargla ka grilli tossama pannud ja esimesed lihalõhnad tuletasid mulle meelde, et tegelikult polnud ma terve päeva jooksul muud söönud kui ühe jäätise. Järelikult jätsin ka teise ettekande vahele ning tegelesin pisut Taali tagant liha varastamisega. Nii juhtuski, et esimene selle päeva ettekanne, kuhu jõudsin, oli Belialsi videodisko. Seejuures pakuti muusika kõrvale ka gini toonikuga ning neid kahte pakkuv Svetlana Vavulina tegi meile ka kiire kokteilivalmistamise väljaõppe.


Disko peetud, jätsin Jaani projektori ja läpakatega maadlema ning taarusin tagasi grilli juurde, kus lõbus melu ja jällenägemisrõõm kestis nii kella neljani hommikul, mil Jürka mu viimaks ära magama aitas.
Igal juhul, kui ma peaks reede ühe sõnaga kokku võtma, oleks selleks sõnaks „tormiline”.

Laupäev


Laupäev algas kerge peavaluga (ilmselgelt vihmaste ilmade ja liiga valju disko süü!), mistõttu otsustasin, et vaatan esimesi ettekandeid lindilt ja pöörasin teist külge. Ärkasin seetõttu kuskil kella 12 paiku. Parandasin pead, võtsin vastu kingitusi seoses mu peatselt algava sünnipäevaga ja kiikasin läbi Taavi Tuvikese teleskoobi päikest. (Viimane oli läbi teleskoobi naljakalt roheline ja plekkidega kaetud.)

Pika põõnamise tõttu sai lõunasöögist minule hoopis hommikusöök. Seadsin end sappa ja vitsutasin suppi ja praadi niikaua, kuni torsos pistma hakkas ning lebasin seejärel oimetuna murul kuni Stalkeri väljakuulutamise alguseni. Peale Stalkerit tehti ühispilt, räägiti kirjastusplaanidest (tundub, et ka järgmine aasta tuleb ulmekirjanduse osas neetult rikkalik) ning seejärel algas juba mälumäng.


Moodustasime Jürkast ja minust supermeeskonna Guru ja Jünger ning hakkasime pihta andma. Esialgne võhiklikkus mütoloogiliste küsimuste alal jättis meid alguses küll üsna viimaste sekka, aga ulmeküsimustega rebisime end kiirelt juhtima ja lõpetasime viimaks auväärse teise kohaga (olles vahepeal ajutiselt saavutanud isegi liidripositsiooni).

Kuna Helina Valge ettekanne jäi segastel põhjustel ära (tütarlaps lubas alguses ettekande teha ja pärast häbiväärselt jälle enam ei tahtnud?!), tekkis pikem suhtlemispaus, mille ma suurima heameelega ära kasutasin. Pugisin taas grill-liha, Robi ja Maria pannkooke, kiibitsesin ühest seltskonnast teise, rääkisin Jürka ja teistega kirjastamise teemadel ning ostsin Trashilt piraka virnatäie kassette. Päevase programmi lõpetas Belialsi ulmedisko vol 2, mis ilmselt ärajoodud mõdukoguse tõttu tundus isegi parem kui eelmine. Järgnes taas Jaani koostatud lühifilmiprogramm. Minu jaoks jätkus aga suhtlemisring ehk lobisesin siin ja seal ning ausalt öeldes enam ei mäletagi, millal taas magama sai. Mäletan, et sai veel Mad Maxi lahatud, paduvihmas saun-peamaja-Jürka grill marsruudil tammutud, Ove otsitud ning Sulbiga mingit lolli juttu aetud.
Ehk mini-kokkuvõtteks oli laupäev endiselt kõige produktiivsem Estconi päev.


Pühapäev


Pühapäeval ärkasin taas kell 12 hirmuga, et olen ilmselt kõik olulisemad ettekanded maha maganud, aga elu valmistas mulle üllatuse. Selgus, et ühtegi ettekannet polnud veel isegi alustatud. Sashi „Joss Whedoni maailmad” oli nimelt ära jäänud ja esimese programmipunktina arutlesid Jürka ja Raul Hugo auhindade ja kutsikatesõdade teemadel. Peale neid sai sõna Riivo teemal detektiiviulme ning viimaseks ettekandeks jäi Atsi „Energiaallikad ulmes”. Seda viimast mina kuulata ei suutnudki, liiga palju keerulisi mõisteid (elektronid, prootonid, massid, jõud jne), mis olid mu filoloogiajule liiast. Seega komberdasin värskelt Kreekast saabunud Zurgutti ja Matut tervitama ning päästsin hea samariitlasena saunas teadvusetult lamava Petsi hapnikupuudusest (tegin saunaukse lahti). Belials sõnas viimaks lõppsõnad, tänas kõiki kohale tulemast, mina esitlesin uut toorest ulmeühingu veebi ja äkitselt avastasin, et samasuguse kiirusega nagu inimesed saabusid, olid nad ka lahkunud. Silmitsesin pisut kahetiste tunnete ja segadusega hinges tühja ümbrust ning peamine küsimus, mis peas kõlas, oli, et kuidas see nädalvahetus siis nüüd nii kiirelt läbi sai?! Justkui kass oleks keelega ära lakkunud. Pigem tundus, et möödunud oli vaid pool päeva ja just siis, kui hammas oli verele aetud, sai kõik kuidagi ebanormaalselt kiire lõpu.


Kokkuvõtteks


võin korraldajana lisada, et mitmed asjad ei läinud just päriselt nii nagu plaanisime ja mõned asjad tuleks järgmine kord kindlasti paremini läbi mõelda. Näiteks polnud meil erilist aimu sellest, kuidas majades magamiskohad ikka paiknevad, kus on duširuumid jne. Ilmselt tuleks selgitavaid silte rohkem üles panna ja Kersti koormus seoses paberite-hommikusöökidega kasvas liiga suureks. Samas on tegemist ikkagi pisiasjadega ning üleüldist täieliku õnnestumise rõõmu need rikkuda küll ei suuda. Tegemist oli igas mõttes õnnestunud Estconiga, mida näitab mitte ainult rekordiline külastajate arv, vaid ka kolm uut MTÜ Ulmeühingu liiget. Järgmise Estconi peame võimaluse korral kindlasti jälle Udu talus. (Käsiraha on makstud ja hoiame pöialt, et Kulka ikka finantseeriks.) Nagu paistab, tegeleb omanik koha aktiivse arendamisega, mistõttu võivad iseenesest paraneda ka saunatingimused (mitmed inimesed kurtsid, et saun võiks olla kvaliteetsem) ja lisanduda magamiskohti.

Järgmisel aastal jälle! 15.-17. juulil!


Lisandusi


Samal ajal, kui Metsavana jaoks oli varsti algamas laupäevane mälumäng, otsustas see pisike osa rahvast, kes oma mäluga mängimist vajalikuks ei pidanud, mängida hoopis rollidega. Tolle laua taha, mis asus igaks juhuks kogu ülejäänud kärast pigem kaugel eemal, kogunes kuus mängivat ühikut pluss Ove. Peab tunnistama, et viimane osutus mängu juures pigem vajalikuks elemendiks, kuna suurelt jaolt planeerimatu ja juhtnööride, mitte reeglitega Fiasko, nagu sellistel väljamõtlemise mängudel tihti kombeks on, poleks mäng muidu hästi vedama saanud. (Pidama sai pärast paremini – täringud said õigest kohast üsna otsa.) Mäng ise osutus lihtsamaks, kui võiks arvata ning lollustele äärmiselt vastuvõtlikuks. Lõpptulemusena suutis Kõige Kurvema Saatusega mängija muutuda surematuks õllevirde segamise robotvispliks, pea allapoole igaviku suunas pöörlemas. Mängusüsteem või mäng ise näib aga vajavat seltskonda, kes ei pea vajalikuks üksteise ees oma ideid häbeneda ning võib siis olla terve seltskonna nädala nael. Kui mäng otsa sai, kuulutati vist parajasti välja mälumängu võitjaid.

Pildistasid Ene Kallas ja Jaan Hansen.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Peatoimetaja veerg 07/15
Archipelacon, GRRM ja Soome fänniskene
Vestlusring George R. R. Martiniga
High Frontier: Colonization
Intervjuu: Phil Eklund
Metsavana üheksas Estcon
Raamatuarvustus: Väljapraakimine
Üks raamat, kolm autorit
Raamatuarvustus: Pool kuningat
Raamatuarvustus: Spin
Eesti ulmeline muusikavideo: Estcon 2015
Ulmeühingu suvekilb
Filmiarvustus: Terminator Genisys (2015)
Ulmeuudised 07/15
Uudiskirjandus 07/15
Tõlkejutt: Meie, urus-haid
Järjejutt: Valge härrasmees. 2.
Eessõna kirjutamistoa juttudele
Jutt: (:)jalgu tulle pannes on saapad mõistlik valik
Jutt: Mõistlik valik
Jutt: Saabaste küsimus
Jutt: Jalgu tulle pistes on saapad mõistlik valik
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.1434)