Viimasel ajal on indie arvutimängude tootjate hulgas muutunud väga populaarseks just seiklus- ning mõistatusmängud. Ühelt poolt on see mõistetav, kuna neis mängudes on peamiseks elemendiks just seiklus ning edasiantav ümbrus, mitte graafikaefektid ega tohutusuur vabalt avastatav maailm, mis pisitootjatele üle jõu käiks. Kui aga suudetakse selle seikluse käigus rääkida mängijale ka lahe ning südamlik lugu, on mäng seda parem.


Machinarium on pisikese Tšehhi mängufirma Amanita Design esimene täispikk seiklusmäng (ettevõte on küll enne ja pärast ette võtnud pisemaid projekte, kuid see on seni jäänud suurimaks), milles mängijal tuleb võtta ette seiklus robotiga Josef (nime sain teada alles mängu kodulehte uurides – mängus seda ei tähelda), et päästa oma armsaim ning anda õpetust ülbetele robotitõbrastele. Kuna mäng algab stseeniga, kus Josef visatakse prügiroboti poolt linnast väljas asuvale prügimäele, tuleb kõigepealt tagasi robotilinna pääseda. Selleks tuleb lahendada mõistatusi, koguda olulisi esemeid ning neid õigel hetkel kasutada. See on ka ainuke seiklusmäng, kus on mõeldud sellele, kus tegelane korjatud esemeid hoiab – nimelt paigutab ta kõik oma tünnisarnasesse kõhtu. Lahedaks omaduseks on Josefi suutlikus end vajadusel lühikeseks pressida või pikemaks venitada. Üks eripärasid on mängul ka esemetega manipuleerimine, mida saab teha vaid lähidistantsilt – kaugemal millegi peale hiirega liikudes jääb kursor muutumatuks.


Maailm ise on sünge ning tume, näidates sellega robotimaailma düstooplikku poolt, kus kõik ei ole roostevaba ega särav, vaid pigem realistlik ning ülekohtune nagu meie oma reaalsus. Tegelased on lahedad ning usutavad, kurikaelad ebasümpaatsed, ülesanded põnevust ning peamurdmist pakkuvad ja lugu ise emotsionaalselt haarav. Väga lahedalt on animeeritud peategelane, kes pikema paigalseismise peale igasuguseid põnevaid asju hakkab tegema. Huumor mängus on omapärane, kuid täiesti eksisteeriv ning esineb ootamatult suurel hulgal.


Jutustatav lugu antakse mängijale edasi ühegi sõnata (kui välja arvata ehk minutine tutorial) – vestluses teiste robotitega kasutatakse pilte ning häälitsusi, mis on selliste mängude juures harvaesinev nähtus (veebruarikuus arvustatud mängus „Tiny Bang Theory“ ei olnud samuti kasutatud küll ühtki sõna, kuid seal ei olnud ka suuremat jutustatavat lugu), kuid Machinarium saab sellega suurepäraselt hakkama. Kui aga mängija peaks sattuma raskustesse, pakub mäng kohe vihjete näol lahendust. Kui aga vihjestki väheks jääb, tuleb mängijal pikema seletuse nimel pisut rohkem vaeva näha ning suure vihjeraamatu avamiseks sooritada väikese mängu näol ülesanne, mis annab mõistatuse täieliku lahenduse. Kuigi vihjeraamatusse piilumine võtab ära osa mängulusti, on tegu väga huvitavalt kujutatud mänguelemendiga, mis juba oma karikatuursete piltide tõttu väärib vaatamist.


Kiitmata ei saa jätta ka mängu heliriba, mis on ülimalt mõnus ning pakub kõrvamõnu kogu mänguperioodiks. Muusika on kooskõlas mängu üldise miljööga, andes oma panuse niigi meeldivasse seiklusesse. Kahjuks ei ole heliriba (legaalselt!) tasuta netist saada, kuid kõigest 6 € eest võib selle Machinariumi kodulehelt võtta.


Pisimängude varieeruvus on mängus tohutu. Lihtsad ning keerulisemad loogikaülesanded vahelduvad osavusülesannetega, üks mängu ülesanne on isegi ajapiiranguga ning üks suisa kuulmise peale. Et asja veelgi põnevamaks muuta, tuleb mõne ülesande lahendamisel eesmärgi saavutamiseks pakkuda järjepidevalt valesid vastuseid. Kuid kõik nad on tehtavad ning – nagu ikka - just esialgu ilmvõimatutena tunduvad mõistatused pakuvad hiljem lahendatuna kõige suuremat rahulolu.


Machinariumi näol on tegu tohutult mõnusa, läbimõeldud ning esteetilist naudingut pakkuva mõistatusmänguga, mis peaks rõõmust ruigama panema iga mänguri, kes suudab hinnata pearagistamist ning silmailu. Kogu mänguilm on põhjalikult läbi mõeldud ning kannab väga mõnusat ning südamlikku lugu, animatsioonid on teostatud väga loova ja põhjaliku isiku poolt ning loo edasiandmise viis on lihtsalt geniaalne.


Machinarium töötab pea-aegu igal platvormil ning operatsioonisüsteemil Windowsist PS3-ni. Mõeldud on ka kõiksugustele tahvlitele ja androididele. Mäng on saanud väga kiitvaid arvustusi nii mängurite kui kriitikute poolt ning võitnud 2008 ja 2009 aastal kahel konkursil (IndieCade ja Independent Games Festival) nii oma väljanägemise kui heliriba tõttu kokku kolm auhinda. Samuti nimetati see 2009 aastal Gamesreview poolt parimaks indie-mänguks ning AceGamez poolt „Parimaks traditsiooniliseks seiklusmänguks“.

Mängu kodulehel võib vabalt mängida mängu demo, mille maht on umbes 10 % kogu mängust. Mängu enda hind on 10 $ (ehk umbes 7 €).



Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
Peatoimetaja veerg 12/2013
Raamatuarvustus: Õnne ja õnnetuse valitseja
Reaktori ontlik sünnipäev
Raamatuarvustus: Enne nende poomist
„Raud ise“ koomiksina: Nunnu julmurite maailm
Filmiarvustus: Snowpiercer
Filmiarvustus: Kääbik: Smaugi laastatud maa
Stoppkaader Junk Head 1
Mänguarvustus: Machinarium
Detsembri pildimäng
Ulmkonnakroonika 12/2013
Kirjastuste uudised 12/2013
Jutukatkend: Esimene surm
Jutt: Jõulutuled
Jutt: Namarie
Tõlkejutt: Uus lootus surnutele
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0309)