Kirjastus Fantaasia


theaeg


Ulmeantoloogia „Täheaeg 17. Päästa meid kurjast“
Täheaja 17. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia neljanda ulmejutuvõistluse üksteist parimat tööd. Selle juttudes päästetakse sõjapõgenikest lapsi, uudishimulik tudeng on sunnitud võitlema Viimsepäevamehega ja ühesilmaline võluriõpilane Varjuvaimuga.

Mitmes loos paistavad silma vaprad naised: keskealise üksikema elus hakkavad äkki millegipärast vahetuma paralleelmaailmad, millest ühes soovitakse teda tappa. Külatädid heitlevad elustunud pühakujuga. Pärisorjast naine püüab kangekaelselt maailma mõistlikumaks muuta. Inimeste ja robotite piirid ähmastuvad: arvutiseerunud perekond sõdib kasvõi terve maailmaga, et häkkerist tütart koomast välja tuua, ja hiinlanna sarnane robot armub tsirkuseartisti. Pimeduselooriga kaetud linnas ladistab vihm ja kasvavad seened. Teemante otsiv ärimees püüab diili teha metslastega, kes miskipärast hindavad tsementi, ja lapsele määratud kaitseingel avastab, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega. Žürii liige Raul Sulbi annab ülevaate viimasest jutuvõistlusest.

Kogumiku jutud:

Heinrich Weinberg, Reidar Andreson, „Päästa meid kurjast“
Maniakkide Tänav, „Tsölibaadi lõpp“
Dani Adler, „Juhtmevaba armastus“
Aleksander D. Lannes, „Enne kui lahvatab leek“
Miikael Jekimov, „Tuulerändur“
Piret Frey, „Kõik kivide pärast“
Maniakkide Tänav, „Meie külas nähti imet“
T. K. Jürgens, „Jumala hingus“
Manfred Kalmsten, „Raske vihm“
Triinu Meres, „Rohelistest välisseintest plastakendeni ehk näitus Geuna linnapildi ajaloost“
Kaisa-Liina Näär, „Mina: kaitsja“

Kirjastus Varrak


Lois McMaster Bujold
KOMARR
Originaal: Komarr
Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum
Toimetanud Krista Kaer
Kujundanud Toomas Niklus
376 lk, pehme köide

Komarri planeet võiks olla üksainus imekaunis aed – kui selle nimel veel tuhat aastat vaeva näha. Või ka eluks kõlbmatu kõnnumaa, kui terraformimine peaks ebaõnnestuma. Nüüd aga purustas kursilt kaldunud kosmoselaev terraformimise jaoks hädavajaliku päikesepeegli. Põhjusi saadetakse välja selgitama Barrayari värskeim Keiserlik Audiitor lord Miles Vorkosigan, kellesse ei suhtuta planeedil aga kuigi soojalt, kuna tema isa on kurikuulus Komarri Lihunik. Kas aastakümneid Barrayari võimu all olnud komarrlased hauvad salajas endiselt mässuplaane? Kas aina keerulisema juhtlõngadepuntraga maadlev Miles saab kedagi usaldada või tuleb tal seekord loota ainult iseendale? Vorkosigani saaga järjekordses osas võib taas leida Bujoldile nii omast põnevust, huumorit ja hoogu.

Andrzej Sapkowski
HALDJATE VERI
Originaal: Krew elfów
Poola keelest tõlkinud Margus Alver
Toimetanud Krista Leppikson
Kujundanud Toomas Niklus
304 lk, pehme köide

Üle saja aasta on inimesed, päkapikud, härjapõlvlased, kääbikud ja haldjad sõbralikult teineteise kõrval elanud, ent ajad on muutunud: õhus on tunda rahutust ja erinevad rahvad on taas sõjajalal.  
Cintra troonipärija Cirilla läheb Cintra piiramise ja tapatalgute käigus jäljetult kaduma. Levib kuulujutt, et ta on elus ning et Riivimaa Geralt, nõidur, kellest lauldakse laule ja pajatatakse legende, on lapse salajasse pelgupaika toimetanud. Kuna ammuse ettekuulutuse järgi on Cirillal võime maailma muuta kas hea või kurja poole, ihkavad paljud tüdruku erakordseid võimeid oma kontrolli alla saada. Just Riivimaa Geralti ülesandeks saab last ükskõik mis hinnaga kaitsta. Ja tema on mees, kes kaotusega juba ei lepi.

Fantaasiakirjanduse klassik, mitmete auhindadega pärjatud Andrzej Sapkowski on poola nüüdiskirjanduse rahvusvaheliselt tuntumaid nimesid. Sapkowski on loonud omaette ajaloo ja kombestikuga maailma, mis on niisama suurejooneline ja haarav kui Tolkieni või G. R. R. Martini romaanidest tuttavad paigad. Põnev ja mahlaka keelekasutusega seikluslugu „Haldjate veri” on „Nõiduri” sarja esimene romaan, järg eesti keeleski ilmunud jutukogudele „Viimane soov” (Tiritamm, 2011) ja „Ettemääratuse mõõk” (Tiritamm, 2013).
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0595)