Kui ma vaatasin oktoobrikuu jutte ja nende autoreid, siis nähtu andis lootust, et ehk seekord saab rohkem lugemiselamust. Ei, loomulikult ei kütnud ma end ette üles, aga nimed justkui lubasid...

Miikael Jekimov – Üüriaeg
Jutu peategelaseks on keegi Niko, kes üürirahadega taaskord tasumispäevast üle lasknud. Tegevuskoht paistab olevat mingi agul või vaeste-patuste linn(aosa), kus kõigil raske ja kõik on kõrgemale võlgu. Niko palub võlale pikendust, aga majaperemees ja temast kõrgemal olev laenuhai ütlevad, et kõigil on raske jne.
Nikol on ka golem. Ja eks vähegi lugenud/elanud inimene saab aru, kuhu see kõik välja viib ja kuidas Niko omad probleemid lahendab... kui lahendab? Küsimus on vaid detailides.
Jutt on üldiselt hästi kirjutatud. Paar korda on bordelli nime valesti käänatud, esineb ka liigselt poetiseerivat keelekasutust... et taoliste tegelaste ja maailmaga poleks taolised kirjaldused ehk vajalikud. Algajale autorile omaselt on ka liigset seletamist ning tegelikult peaks jutu algust ka tihendama, seda Niko raske elu ja rahmeldamiste kirjeldusi on liialt palju ning see ei anna lugejale suurt midagi. Eks looming olegi tihendamine ja liigse maha näpistamine...
Kuid nagu öeldud: üldiselt hästi kirjutatud. Rohkem küsitavusi tekitas ainus ulmeline moment ehk golem. Lugeja ei saanud savimehest suurt midagi teada ning tundus, et tugevamat tegelast oli autorile vaja vaid selleks, et Niko saaks kellegagi vestelda ja autor saaks asju lugejale nende dialoogide kaudu lihtsamalt lahti seletada... no ja golemi jõudu oli ka lõpupoole vaja...
Autorile ilmselt on see tekst suurema tähendusega, kui lugejale, aga ega see ka lugejat kurna.
6/10

Andrei Samoldin – Müür
Oktoobrinumbri teine jutt on tekst, mis võinuks vabalt ilmuda paberajakirjas või -raamatus. Mitte et ma wõrguajakirja kui sellist halvustaks, aga paberil ilmub laadungites tekste, mis sellest jutust tunduvalt nõrgemad. Kuid eks wõrk kannatab kõike, kannatab ka head teksti...
Kindla käega kirja pandud pajatus ühest juhtumist Eestit poolitaval müüril. Militaarne värk, mehed ja umbes vöökohal kõlkuv vaimsus ning kirjeldus, kuidas midagi seekord pekki keerati.
Minu jaoks jutt, mis kindlasti kandideerib minu Stalkeri kolmikusse.
Kui tahta millegi kallal viriseda, siis tekst mõjus episoodina millestki suuremast, et iseseisva teksti jaoks jäi siin üht-teist vajaka. Kuid eks see on mõneti otsitud virin, et kiidulaul liig kõrges kaares ei käiks.
9/10

Kaido Tiigisoon – Juriidilised probleemid
Tunnistan kohe ausalt, et ma polnud varem Kaido Tiigisoont lugenud – nime teadsin, aga lugenud polnud.
Juttu lugedes on kohe tunda, et autor oskab, et küllaltki enesekindlalt teeb. Üsna kähku tõmmatakse lugeja konkreetsete sündmuste sisse, ehk siis lugeja saab osa ühest jahilkäigust. Pean tunnistama, et lastud n-ö jahisaak oli minu jaoks päris ootamatu pööre.
Tekstis kuvatud maailm oli pisut napakas ja pigem satiiriline, kui tõsiseltvõetav. Vähemasti sellisena, kuidas autor seda esitas. Ja kusagilt siit tuleb ka teksti suurim puudus: autor pole suutnud otsustada, et mida ta siis teeb, et üldiselt meie praeguse ühiskonna mingeid arengusuundasid pilav satiir, samas kangutati vahepeal miskit tapatööjärgset traagikat ja lõpus jälle humoorikat puänti. Ei, loomulikult võib autor niimoodi mängida, aga tundub, et sellise lahenduse jaoks jäi siiski oskusi pisut vajaka...
Ega ahnetes eesmärkides pole ju midagi halba ning iseenesest on ju tore, kui autor püüab teha midagi edevamat, kui tavaline sirgjooneline põhjus-tagajärg jutuke.
Kordan veelkord: autor oskab, aga lõpptulemus polnud päris tulemus.
8/10

Olen siin kolmest tekstist kahte omajagu kritiseerinud, aga pean vajalikuks siiski öelda, et hoolimata kriitikast olid kolm teksti kõik tugevad. Seekord polnud kordagi tunnet, et ma loen nüüd kohusetundest, et kuradi loll, et sa sellise koorma omale võtsid.
Ei, mõnus oli!
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
November 2017 (23)
Peatoimetaja veerg 11/17
Raamatuarvustus „Lihtsad valikud“
Intervjuu: Triinu Meres
Raamatuarvustus: Valikuid tegelikult polnud
„Merivälja“ - ulme või esoteerika?
Mõtisklus „Merivälja“ lugemise järgselt
Muusikaarvustus: Langenu
Palju õnne: Andrzej Zulawski
Mänguarvustus: Elder Scrolls Online
Väike PÖFF
Filmiarvustus PÖFFilt „Aplus“
Stranger Things 2
BaltiCon 2017
Ulmest ja ulmekirjutamisest Viljandi Gümnaasiumis
Ulmkonnakroonika 11/17
Uudiskirjandus 11/17
Jyrka karvustused 11/17
Juttudest 10/17
Õrrik: Erich Zanni muusika
Jutt: Vii mind kus palju valgust
Jutt: Supermeheks saamine
Jutt: Hommikukohv
Tõlkejutt: Viimsepäeva rapsoodia
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0092)