Kerli müksas Jaanekit tugevasti ja Jaanek ärkas. Äratuskella polnud vaja, see oli Kerlile nagu sisse ehitatud. Ütle, mis kell vaja tõusta, ja ta tõusebki.

Jaanek laksas Kerlile käega tagumikule, ajas end püsti ja vedas end duširuumi. Ta süütas tule ja vaatas peopesa. See oli tumesiniseviiruline nagu see külgki, mis magades Kerli vastas oli olnud, aga polnud häda. Duši all tuli kõik ilusasti maha.

Seejärel tuli ta magamistuppa tagasi. Kerli istus endiselt voodi serval. «Tõuse üles,» ütles Jaanek ja Kerli tõi kuuldavale pahameelekorina. Jaanek astus akna alla ja vedas kardinad eest ära. «Sul on täna neli esimest tundi. Matemaatika, eesti keel, laulmine ja kodulugu.» Kerli keeras kõrvad torusse ja suunas mehe poole ning tema suust kostis nõusolekukorin. «Ja õhtul lähete nukuteatrisse kogu klassiga.» Kerli suust kuuldus heameelekorin.

Kerli polnud tumm, aga peale eri sorti korinate ta hommikuti häält ei teinud. Ükskord käis Jaanek talle väga peale ja sai kätte kiljatuse, aga see oli nii ebaharilikult võigas, et Jaanek loobus edasistest katsetest Kerli hääleaparaadiga.

Kerli tammus kööki, Jaanek hakkas voodit üles tegema. Voodilinad, mille vahel nad olid maganud, olid sinise limaga koos ja lõhnasid tugevalt Kerli järele. Jaanek pani need pesumasinasse. See oli Kerli puudus, iga öö kohta tuli kaks pesemist vajavat voodilina. Pentsik mõeldagi, et eile õhtul oli ta Kerliga isegi ... jah, parem sellele mitte mõelda.

Jaanek ajas habet, riietus ning ajas siis poja ja tütre üles. Hea veel, et mõlemad olid temasse ja mitte Kerlisse. Siis läks ta kööki.

Kerli hakkis seal parasjagu kurki ja tomatit ning tegi ühtlasi võileibu peekoni ja munaga. See meeldis Jaanekile, et Kerli sai köögis asjad kiiremini tehtud. Naine keeras piimakruusi alt tule ära ja pani sooja piima kruusi lauale, teise käega valas salati kaussi ja ühtlasi tõstis võileivataldriku keset lauda. Peas olevad kombitsad avasid ülemise köögikapi ukse ja tõstsid sealt välja kohvipaki. Keegi teine peres ei joonud nii kanget kohvi kui Kerli.

Kahjuks ei kõlvanud Kerlile selga ainuski riidekapis olev ese, ei kleit ega püksid, ükski jalanõu ega isegi rinnahoidja, rindu nagu Kerlil polnudki. Hommikumantli saanuks selga vedada, kaks ülemist kätt varrukatesse ja kaks alumist paistaksid vabalt hõlmade vahelt, aga hommikumantli frotee saaks sinise limaga kokku. Seetõttu oli riieteta magamine tema jaoks paratamatu. Üksainus riietusese talle kõlbas, see oli põll ja see oligi tal praegu seljas, põllele ei hakanud lima hästi külge. Ta ei saanud kõrva- ega ninarõngaid kanda ja kaelakeedest ainult kõige suuremaid, sest tal oli nii jäme kael, et ta seda peaaegu pöörata ei saanud. Siiski täheldas Jaanek rahuloluga, et Kerli kandis midagi peale põlle veel: tema alumise vasaku käe eelviimases, kuuendas sõrmes oli abielusõrmus. Kõik ülemiste käte sõrmed, neli kummalgi käel, lõppesid küünisega ja olid abielusõrmuse jaoks liiga jämedad, alumiste käte sõrmedel oli ühel pool küüs nagu inimesel, teisel pool iminapp.

Lapsed tulid kööki, ütlesid mokaotsast tere hommikust ja istusid laua kaugemasse otsa. Kerli lehvitas kõrvu ja tõmbas suu naerule, see ulatus tal peaaegu kõrvast kõrvani. Ta paljastas väikeste valgete teravate kolmnurksete hammaste rivi ja tekitas tervituskorina. Tema hambad polnud õigupoolest väiksemad kui inimesel, need lihtsalt tundusid väiksematena, sest korraga paistis neid paarkümmend tükki nii üleval kui all. Selline naeratus võis hirmutada, aga Kerli polnud veel kunagi Jaanekit ega lapsi hammustanud.

Kerli pööras tähelepanu köögis ringi lendavale kärbsele. Korraga purskus tema suust erkroosa keel, haaras kärbse ja kadus suhu tagasi. Järgnes õnnekorin.

Lapsed vaatasid ema võõrastusega ja Jaanek ohkas: «Oh, lapsed, lapsed. Te ju teate, et enne teist tassitäit hommikukohvi ema inimeseks ei saa.»
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
November 2017 (23)
Peatoimetaja veerg 11/17
Raamatuarvustus „Lihtsad valikud“
Intervjuu: Triinu Meres
Raamatuarvustus: Valikuid tegelikult polnud
„Merivälja“ - ulme või esoteerika?
Mõtisklus „Merivälja“ lugemise järgselt
Muusikaarvustus: Langenu
Palju õnne: Andrzej Zulawski
Mänguarvustus: Elder Scrolls Online
Väike PÖFF
Filmiarvustus PÖFFilt „Aplus“
Stranger Things 2
BaltiCon 2017
Ulmest ja ulmekirjutamisest Viljandi Gümnaasiumis
Ulmkonnakroonika 11/17
Uudiskirjandus 11/17
Jyrka karvustused 11/17
Juttudest 10/17
Õrrik: Erich Zanni muusika
Jutt: Vii mind kus palju valgust
Jutt: Supermeheks saamine
Jutt: Hommikukohv
Tõlkejutt: Viimsepäeva rapsoodia
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0076)