1. Kust tekkis teil idee hakata kirjutama ulme˛anris ning võtta kohe ette niivõrd mahukas projekt nagu seda on trilooga kirjutamine?

Ulmeteose kirjutamise idee tekkis mul juba 1991. aasta sügisel. Mõistagi ei olnud kaitseväeteenistuses olles aega ega võimalust selle kallale asuda. Küll oli mul aga piisavalt aega asja üle mõelda.
Kui kirjutama asusin, mõistsin peagi, et see maailm ega lugu ei mahu ühte raamatusse. Nii sündiski triloogia.

2. Kas te enne „Gort Ashryni“ olete palju ulmet sahtlisse kirjutanud?

Ei, ma pole üldse sahtlisse kirjutanud, ei ulmet ega realistlikke lugusid. Kõik, mis kirjutatud, olen ka avaldanud.
Tõsi, pidasin alates viiendast klassist kuni varaste kahekümnendate eluaastateni päevikut (nimetasin seda ”Ülestähendusteks elust”). Realistlike teoste kirjutamisel on mul olnud nendest märkmetest palju kasu.

3. Pea 2 ja pool aastat tagasi mainisite Delfile antud intervjuus, et plaanite triloogiat kirjastada ka USAs. Kas plaanist tuli midagi välja?

Kahjuks ei ole ma ”Gort Ashryni” inglisekeelse kirjastamise osas veel mingi konkreetse tulemuseni jõudnud.
Paar kirjastust on huvi üles näidanud, aga nad eeldavad, et teos oleks tõlgitud inglise keelde. On tekkinud surnud ring – et keegi võtaks nii mahuka tõlketöö ette, oleks vaja vähemalt eellepingut kirjastusega.
”Gort Ashryn” on üsna raske tekst tõlkida. Tõlkija peaks valdama head eesti keelt, aga rääkima inglise keelt emakeelena. Paraku ei ole ma ise suuteline piisava kvaliteediga tõlget tegema (sisuliselt tähendaks see, et peaksin eesti keele asemel kirjutama inglise keeles).

4. „Gort Ashryni“ triloogia sisaldab endas mitmeid laule (Invasioonijalaväe laul, Föderatsiooni hümn, Me kohtusime kolme kuu planeedil jne). Kas need on teiepoolne omalooming ning kas olete varem ka muusikaga tegelenud?

Ma ei ole kunagi tegelenud muusika loomisega (mul ei ole selleks annet ega eeldusi). Luuletuste ja laulutekstidega olen tegelenud sedavõrd, palju on neid olnud vaja proosateoste mingite nüansside esiletoomiseks.

5. Triloogia esimene raamat sisaldab kuut lehekülge tankikirjeldust. Paljud on leidnud selle kohutavalt pika. Kas seda ajendas kirjutama enda huvi lahingtehnika vastu?

Kahtlemata oleks hea toimetaja seda kirjeldust lühemaks lõiganud.
Avaldasin selle täies mahus kolmel põhjusel. Esiteks, see väljendab kloonsõdurite suhtumist oma relvadesse ja lahingutehnikasse – mõistagi on nad väga põhjalikud, sest selles avaldub nende käsitlus maailmast (muud reaalsust või sisemaailma neil ju pole).
Teiseks, paljud tänapäevased mõisted on selles raamatus saanud hoopis uue tähenduse. Näiteks mõiste ”tank” tekitab nüüdisaja inimeses, ka neis, kes tankidega otseselt kokku puutunud pole, teatud assotsiatsioone, kujutluspilte. Probleem on selles, et neil kujutluspiltidel pole mingit seost ”Gort Ashryni” maailma tankidega. Minu eesmärk oli olemasolevad kujutluspildid purustada ning uued asemele luua. On selge, et mõnerealise kirjeldusega seda ei saavuta. Kui ma poleks teinud seda kohe alguses, oleksin pidanud teises ja kolmandas osas sama teema juurde mitu korda tagasi tulema.
Kolmandaks, mulle on avaldanud muljet Arthur C. Clarke ütlus, et tõeliselt arenenud tehnoloogial ja maagial pole suurt vahet. Püüdsin lihtsalt näidata, kuidas tankimaagia toimib.

6. 2007 aastal läksite te reservi ning 2008 ilmus „Gort Ashryni“ esimene osa. Kas alustasite raamatu kirjutamist veel kaitseväes teenides?

Ei, asusin selle kallale pärast teenistusest lahkumist. Kirjutasin ”Gort Ashryni” triloogia kolme aastaga, igal aastal ühe osa.

7. Kas usute maavälise vaenuliku tsivilisatsiooni võimalikusesse?

Säärase tsivilisatsiooni võimalikkust ei saa välistada.

8. Kas me peaksime püüdma võõrastega, kui nad olemas on, ühendust võtma? Mõned teadlased soovitavad hoida võimalikult madalat profiili, sest kui võõras tsivilisatsioon meid esimesena märkab, siis on ta tõenäoliselt meist tehniliselt väga palju üle.

Probleem ei ole tegelikult selles, kas ja kui palju võib mingi võõras tsivilisatsioon meist tehnoloogiliselt üle olla. Küsimus on hoopiski selles, milline võiks olla nende käsitlus mõistuslikust elust, moraalist, eetikast, usust ja teistest fundamentaalsetest filosoofilistest küsimustest. Kui mõõta teisi tsivilisatsioone inimkonna mõõdupuuga, ei oleks meil tõesti midagi head oodata. Millise mõõdupuuga võiksime neid tegelikult mõõta, seda me mõistagi praegu ei tea.

9. Kuidas on tänapäeval elukutseliste sõjameeste „auga“? Milline on tänapäeva sõduri eetika?

Tänapäeval, nii nagu kõikidel ajastutel enne ja pärast meid on hulk sõjamehi, kes jälgivad mingit aukoodeksit ning hulk neid, kes seda ei tee. Mõlema sõduritüübi levik ei ole piiratud mingi konkreetse aja, koha või armeega. Armeed, kus pole ühtegi sõjakurjategijat, ei ole olemas, nagu pole ka täiesti autult toimivat sõjaväge.

10. Triloogia lõpus jääb palju küsimusi: Galaktika keskmest ähvardava supertsivilisatsiooni olemus ja Calad Faeli tegelik ajalugu, mis jääb vaid hüpoteesiks. Kas on plaanis kirjutada raamatutele järjeks uus teos? Kirjutada ehk antud maailma juurde mõni lühijutt?

Elus ja kirjanduses jääb alati vastamata küsimusi. Olen tahtlikult jätnud mõned otsad lahti, et ”Gort Ashryni” lugu oleks põhimõtteliselt võimalik jätkata. Praegu mul säärast kavatsust pole.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Detsember 2017 (18)
November 2017 (23)
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
Peatoimetaja septembriveerg
Gort Ashryni triloogia
Intervjuu: Leo Kunnas
Repliik pealkirjadest
Erafirmad kosmoses
Laheda jutu kirjutamise valem
Ulmelistest mängudest Esseni lauamängumessil
Septembri ulmkonnakroonika
Septembrikuu pildimäng
Tõlkejutt: Marss
Jutt: Loheisand
Jutt: Lohe sünnib
Jutt: Valguse rottimine
Jutt: Astraalkaravan
Koomiks: Must Muna
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0076)