Gregor Elmi „Karvane metseesel“ on ulme˛anri seisukohalt marginaalne teos, mis tegelikult jääbki ˛anrist väljapoole. Mingisuguse üksiku vormilise tunnuse põhjal ta siiski ulmeks liigitub ja see on ka ainuke õigustus, miks võib raamatust ulmesaidil rääkida.

Autor ütleb eessõnas, et „Karvane metseesel“ on esimene osa raamatusarjast, millest teise ja kolmanda osa moodustavad tema kaks esimest raamatut. See on pigem selline vaimutsemine – triloogiaks selle tavamõttes neid nimetada ei saa. Elmi teise raamatu „Valmis nagu redis“ kohta olen kirjutanud proosaülevaates järgmist:

„Gregor Elmi “Valmis nagu redis” võiks olla suurepärane näide kirjandusaabitsasse sellest, milline on tüüpiline grafomaania. Tegu on jabura, seosetu, igasuguse kunstilise kandvuseta tekstiga, kuhu on haigusele iseloomulikult pikitud grafomaanlikke värsse, kus on vaheldatud kursiivi ja rasvast kirja, suurtähti kirjatähtedega, püütud teksti vormiliste elementidega mannetust varjata. Raske on seda asja lihtsate sõnadega kokkugi võtta. Võiks sõnastada nii, et tegu on hakitud teadvuse vooluga või täiesti läbisegi pähe karanud mõtete paberile panemisega. Keskendunult lugeda sellist lausete jada on võimatu. Otsekui indulgentsiks või enese südametunnistuse rahustamiseks ütleb autor ka ise ühes kohas oma jutu vahele, et teda iseloomustab kontrollimatu mölavoog, ent see selgitus ei õigusta käsikirja trükikotta viimist.

Raamat on romaani mõõtu, ent kas 38-ks nummerdatud ja pealkirjastatud tekstiosad on jutud või peatükid, jääb arusaamatuks – omavahel nad palju ei erine. Kui püüda mingeid teemasid kokku võtta, siis rohkem õhkub tekstist sapisust riigivalitsejate ja tarbijamentaliteedi vastu.“

Suuresti kehtib seesama jutt ka „Karvase metseesli“ kohta. „Metseeslis“ on olemas siiski teksti läbiv narratiiv: selleks on turvamehe A ja tema sõbratari Jeanne´i lugu. Kaubamajas öövalves töötav mees läheb kergelt peast segi ning armub vaateaknal seisvasse mannekeeni. Ta silitab nukku käest ja räägib ilusaid sõnu. Mingil põhjusel mannekeen tasapisi elustub ja muundub tavaliseks inimeseks. Protsessiga käib kaasas helide ja valgusvihkude mäng. Turvamees haarab elustunud nuku kaasa ja lahkub töökohalt igaveseks. Sellega on ammendunud ka romaani ulmeline osa – teise peatüki lõpus, seitsmendal tekstileheküljel.

Edasi järgneb 200-l leheküljel rohkem Jeanne´i ja turvamehe keerulise suhte lugu, ent pikkamisi jääb see üha rohkem tagaplaanile. Esile kerkib autori hääl, mis valab paberile suure hulga seisukohti, vaateid, kategoorilisi ja vähem kategoorilisi mõtteteri, vaimukusi ja nüridusi. Mõned lõigud on üsna kirjanduslikud, eriti need, mille sisuks on tundeavaldus, armastus (lk 153-154, 157-159 jmt). On mitmeid vaimukaid ütlusi, mis suu naerule veavad, näiteks „on kahte sorti inimesi, on naised ja on mehed“. On intensiivseid ja huvitavaid passaa˛e. Aga need ei jää domineerima. Õrnus ja rõvedus lähevad segi, ikka ja jälle pöördub tekst sotsiaalkriitiliseks, argiseks, õõnsalt sisutuks või lihtsalt sapiseks.

Kompositsioonist ei ole juttugi, aga seda ei peaks võtma etteheitena, sest üsna kindlasti on autor nii tahtnudki. Kõik 78 peatükki on üsna isesugused, üks näiteks koosneb kuus korda korratud sõnast kop. Prantsuskeelsete sententside rohkuse järgi saab lugeja muidugi aru, et autor peab olema intelligentne inimene, eriti kui on näha, et mõistab ka inglise, soome ja vene (pohhui, nahhui) keelt. Nii et mõttetuna tunduv kop-peatükk või suurte algustähtedega peatükk või tekstiga tembutamine (lk 132-135) ei saa olla niisama. Pigem on ikka lugeja ullike. Autor kurdab ka, et tema eelmist raamatut „Valmis nagu redis“ lugejad ei mõistnud – võib-olla just seetõttu on „Metseeslis“ ümber trükitud üks peatükk „Redisest“.

Mahuliselt on „Metseeslis“ kõige rohkem täheruumi kulunud inimestevaheliste suhete paikapanemisele ja tundlemisele ning kriitikat saavad tarbijamentaliteet ja Savisaar, rohkesti on lugejaga lobisemist ja mõnikord jääb segaseks, kelle mõtteid me parajasti loeme, sest nii turvamees A, tema pruut Jeanne kui autor räägivad kõik kohati ühesuguses stiilis ja sarnase sõnakasutusega. Eriti veider on see Jeanne´i puhul, sest just tema peab endast kujutama materiaalsete väärtuste ja välise sära järele ihaleja võrdkuju, turvamees A aga tõsist, pigem vaimse ja kultuurse maailma esindajat.

Nagu ilmselt aru saite, ei ole eelnev jutt sugugi lugemissoovituseks. ˇanriulmeusklikul pole „Metseesliga“ midagi teha, pigem võib see pakkuda midagi marginaalse kirjanduse austajatele. Võib-olla pole seda ka armastusromaaniks täiesti vale määratleda. Raamatust on pikemalt ja leebemalt kirjutanud Peeter Helme 24. jaanuari Sirbis.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Peatoimetaja veerg 1/2014
Intervjuu: Silvia Sigrid Sillaots
Ulme Jaapani animatsioonis aastal 2013
Kirjandusliku kolmapäeva metsikud mehed
Gregor Elm ja „Karvane metseesel“
Raamatuarvustus „Enderi mäng“
Dracula telesari
Kurjad ja koledad - orkifändom
Pildimäng 01/2014
Kirjastuste uudised 01/2014
Ulmkonnakroonika 01/2014
Jutt: Päästa lapsed
Jutt: Vihma seitse nime
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0077)