„Aplus“ (Les Affamés)
Režissöör: Robin Aubert
2017

Vaatasin PÖFF-i palvel „Öiste värinate“ programmi kuuluvat prantsuskeelset Kanada zombikat „Aplus“ mõningase eelarvamusega. Mida värsket zombidest veel välja väänata annaks? Näib ju, et kõik on ammu ära tehtud. Kinnistunud kuvand – verejanulised mörisevad kollid, kehastamas meie alateadlikku hirmu teispoolsuse ja –(t)suguse ees, – ei jäta just palju mänguruumi. Nii trumbataksegi eelkäijaid üle pigem tapmisviiside ekstravagantsuse ja verefontäänide suurusega. Aga kuna film kuulus PÖFF kavva, siis midagi pidi selles ju olema.


„Aplus“ on visuaalselt ilus ja kohati valus film, vähem õudukas ja rohkem draama, kindlasti suure ekraani film oma maaliliste vaadete tõttu. Oh, eks verd pritsib selleski filmis, aga siin näib see pigem sõbraliku torkena žanri klišeede suunas, sest paljusid surmasid ja tapmisi ei näidata. Just seetõttu on „Aplus“ palju mõjuvam ja painavam. Tegelastel tuleb langetada otsuseid, mida kuidagi ei tahaks langetada, ja säilitada seejuures inimlikkus.

Ka zombid ei ole siin niivõrd grimmimeeskonna kunstisaavutus, nad on ehmatavalt tavalised, ei veni teosammul ja mis peamine – neil on mingid kummastavad, arusaamatud ja seetõttu hirmutavad omad rituaalid. Võõraste tavadega näljased hordid, kelle saabumise järel pole meie maailm enam endine… Midagi pole teha, tahes-tahtmata tuletatakse sulle meelde, et on probleeme, mida saab lahendada ainult pumppüssi ja suure matšeetega. Aga teisalt – ka pumppüssiga pead sa jääma inimeseks, leidma põhjuse elada (või siis surra).


Soovitan nii neile, kelle jaoks õudusfilm pole küll esimene valik, kuid kes zombinduse peale kohe nina kirtsu ei tõmba, kui kogenud õudukahuntidele. Usun, et nii ühed kui teised võivad üllatuda (ja naerda saab siiski ka).
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
November 2017 (23)
Peatoimetaja veerg 11/17
Raamatuarvustus „Lihtsad valikud“
Intervjuu: Triinu Meres
Raamatuarvustus: Valikuid tegelikult polnud
„Merivälja“ - ulme või esoteerika?
Mõtisklus „Merivälja“ lugemise järgselt
Muusikaarvustus: Langenu
Palju õnne: Andrzej Zulawski
Mänguarvustus: Elder Scrolls Online
Väike PÖFF
Filmiarvustus PÖFFilt „Aplus“
Stranger Things 2
BaltiCon 2017
Ulmest ja ulmekirjutamisest Viljandi Gümnaasiumis
Ulmkonnakroonika 11/17
Uudiskirjandus 11/17
Jyrka karvustused 11/17
Juttudest 10/17
Õrrik: Erich Zanni muusika
Jutt: Vii mind kus palju valgust
Jutt: Supermeheks saamine
Jutt: Hommikukohv
Tõlkejutt: Viimsepäeva rapsoodia
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0078)