„Chappie“ on „District 9“ ja „Elysiumi“ re˛issööri Neill Blomkampi uusim ulmefilm. Sugugi mitte koerast, nagu pealkirja põhjal järeldada võiks, vaid hoopis politseirobotist, kelle on röövinud rahaahnete gängstade kamp.

Filmi tegevus toimub linnas, kus kuritegelikke jõuke aitavad taltsutada soomustatud droidid. Inimpolitseinikud on endiselt alles ja teevad masinatega koostööd. Tehnikauuendusi saadab edu, robot-võmme tellitakse üha juurde ning endisest sõjaväelasest inseneri loodud megasuur tapamasin jäetakse ebavajaliku liialdusena kõrvale – olukord pole nii hull, et lasta hiiglaslikul tank-robotil tervet linna sodiks trampida. Kõik tundub laabuvat, kuni politseidroidide loojal, noorel entusiastlikul tehnikul, õnnestub luua tehisintellekt. Mõistus, mis on võimeline õppima, täiesti unikaalse isiksusena välja kujunema ja millel on isegi kunstimeel. Kuna relvatöösturist tööandjale selline mõte sugugi ei meeldi, peab ta tegutsema salaja, siirdades sünteetilise mõistuse mälupulga abil katkisesse robotisse, ja nagu oleks sellest veel vähe, satub ta koos oma uue leiutisega pättide küüsi...


Treilerit vaadates jääb mulje, nagu oleks „Chappie“ komöödia – getoinimesed õpetavad lapsemõistusega robotile, kuidas näpuga nina pühkida, mahlakalt ropendada ja kõndides olematutest munadest kinni hoida. Tegelikult peitub selles filmis palju rohkem mõtlemapanevat sisu, kuigi filosoofilisi arutlusi häirisid aeg-ajalt esikerkivad räiged loogikavead. Lisaks jäi silma üllatavalt hea näitlejatöö, mida poleks osanud oodatagi Lõuna-Aafrika räpipundilt nimega Die Antwoord, mis koosneb kahest groteskse välimusega liikmest: luidrast ja ohtralt tätoveeritud Ninjast ning lapseliku keha, värvika riietumisstiili ja piiksuva häälega Yolandist. Nad mängivad filmis iseennast ning nende rolliks on lapsendada eksperimentaaldroid, kes pidanuks teooria kohaselt omandama kõik vajalikud teadmised, mis teevad inimesest või robotist ühe õige gängsta. Chappie'ks ristitud tehisintellekti suhe Yolandiga, keda ta emmeks kutsub, on nii südamlik ja hästi esitatud, et kisub mõnel õrnema hingega vaatajal kindlasti pisara silma. Tundub, et enamus filmist ongi üles ehitatud vaataja emotsioonidele, sest nutuhetki leidub teisigi. Karmi issi ehk Ninja poolt pärismaailmaga tutvuma saadetud Chappie't loobitakse süütepudelitega, tambitakse mõlki ja saetakse tükkideks, hoolimata roboti haledatest palvetest temaga mitte nii teha. Sealjuures tundub kummaline, et lühikese elueaga robot, keda peab õpetama nagu last, saab järsku sedavõrd intelligentseks, et suudab lisaks käsu peale autode ärandamise ja näpu loopimise kasutada arvutit professionaalse häkkeri tasemel ning päästa oma looja.


Õnneks ei koosne film ainult kurbadest sündmustest. Naerda saab ohtrasti nii lapseliku droidi kui ka tema friikidest kasuvanemate üle. Kuldhambad välguvad bling-blingidega võidu ning võitlusstseenides vehitakse tibukollaste ja erkroosade automaatidega. Kurjategijate hüvanguks tööle pandud robot, keda sisse kodeeritud eetikareeglid takistavad tulirelvi kasutamast, saadab tähikute abil inimesi „tuttu“. Autod kihutavad, lendavad ja plahvatavad ning esiti tähelepanuta jäänud tank-robot saab samuti oma suurejoonelise etteaste teha.


Mis Chappie'st ja tema kuritegelikest vanematest lõpuks saab, jäägu vaatajaile endile avastada. Pettuma nad kindlasti ei pea, sest kuigi filmis leidub üht-teist, mille kallal norida annaks, kaalub hea, kuigi kulunud idee vaimukas teostus kõik halva üles. Head vaatamist!
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Peatoimetaja veerg 3/15
Intervjuu Helju Rebasega
Tooriumi sünnilugu
Eelvaade tulevasele HÕFFile
In memoriam, Sir Terry Pratchett
Stalker 2015 hääletus
Raamatuarvustus: Tuumaenergia ongi roheline energia
Raamatuarvustus: Ma olen elus
Raamatuarvustus: Surnute eest kõneleja
Lugejakiri: Kas Isaac Asimov on ikka ulmekirjanik
Mänguarvustus: Cthulhu päästab maailma
Filmiarvustus: Chappie
Filmitutvustus: SuperSesso
Kirjastuste uudised 03/15
Ulmkonnakroonika 3/15
Pildimäng 3/15
Jutt: Minu pea
Jutt: Surmast hirmsam
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0319)