Kuna ulmeajakiri Reaktor on jõudnud esimese suurema juubelini, 50 ilmunud numbrit, siis tekkis mõte sel puhul kirjutada eesti ulme tõlgetest võõrkeeltesse.

Varasematel Estconidel on ikka aeg-ajalt kerkinud küsimus, et milline eesti ulmejutt võiks näiteks inglise keeles ilmuda? Tavaliselt on sellele vastatud, et mitte ükski, sest inglise keeleruum ei vaja tõlkeulmet. Jah, anglomaailmas on lainetena käinud neid ulmetõlkimise laineid, kuid kui vaadata, et mida tõlgitakse ja millises mahus, siis oleks isegi ühe eesti ulmejutu ilmumine seal haruldane ja õnnelik juhus. Jah, sellist piiripealset ulmet, mida lugejad ja sageli isegi autor ulmeks ei pea, sellist ilmub. Piisab kui nimetada Tuglast, Tammsaaret ja Unti. Kuid ega neid ulmena seal avaldata ja turustata ning ulmeks ei pea neid ka ostja/lugeja ning sealne ulmelugeja ei pane neid isegi tähele.




Oluliselt pole parem olukord ka Euroopas. Ikka Tuglas, Tammsaare ja Unt. Prantsusmaal sai Andrus Kivirähki "Mees, kes teadis ussisõnu" küll isegi ulmeauhinna Grand Prix de l'imaginaire kui aasta parim tõlkeromaan, aga kahtlen ma sügavalt, kas prantsuse fännid seeläbi eesti ulmest teadlikumaks on saanud. Pigem paneb antud tõsiasi mu ümber hindama antud auhinna varasemate laureaatide kaalukust ja tähendust.

Kui aga tulla nüüd ˛anriulme juurde, siis omal ajal oli vast enimtõlgitud eesti ulmekirjanik Boris Kabur. Ropsi-lugusid lavastati mitmes riigis ja mõnes ilmusid need suisa raamatuna. Romaan "Kosmose rannavetes" oli samuti tuntud, tõlgetena ilmus katkendeid, Ida-Saksas populaarses sarjas isegi terve raamat ning esimeses sotsriigis toimunud Euroconil (Poznań 1976) märgiti see isegi kuidagi ära. Küünilisevõitu kommentaar olevat olnud, et kuigi Kabur oli Nõukogude Liidu autor, kuid ta polnud venelane – et see pärast just.



Nõukogude ajal käis kõrgelt ka abikaasade Beekmanide kuulsus ja tõlgitavus, sh ka ulmelise loomingu oma. Vladimir Beekmanil on lausa (tõlgitud) ˛anriulmet ette näidata, Aimée Beekmani kaks ulmeromaani jäävad aga üsna ˛anri servale. Samas olid nad mõneti teedrajavad selles suunas, mida mingil hetkel hakati nimetama kummaliseks eesti uueks proosaks. Meil siin seda ulmeks ei peetud, aga vene keeleruumis öeldi südamerahuga selle kohta "fantastika". Jah, vene ulmefännid sellest kraamist suurt ei hoolinud, aga mingi jälje sealpool Peipsit see siiski jättis. Mäletan, et sattusin 1991. aastal Volgaconil jutule ühe tol ajal tuntud kriitikuga, kes täitsa tõsimeeli rääkis kummalisest Eesti mittetehnoloogilisest ulmest. Eks ta oli värskelt läbi lugenud Boris Kaburi ja Mihhail Velleri koostatud antoloogia "Волшебнику – абсолютная гарантия" (1990). Antoloogia, mis sisaldas kolm (kärbetega) romaani ja viis juttu ning mille tekstidest võib suuremate-vähemate mööndustega pidada ˛anriulmeks vaid kahte juttu: Vladimir Beekmani "Bambus" ja Rein Saluri "Krahvi poeg".

Nõukogude Liidu lagunemise ja sotsialistliku sõprusühenduse kokkuvarisemise järel tundus kõigile ilmselt, et nüüd... Kuid, ei! Jah, pulpulme puhul räägitakse sageli, et poleks olnud USA majanduskrahhi, kas siis üldse oleks olnud, aga aeg ja rahanumbrid olid teised ning seniavaldamata anglokommerts lämmatas praktiliselt kõik.

Sajandivahetuseks olukord enam-vähem normaliseerus ning siin-seal hakkas taaskord ka eesti ulme tõlkeid ilmuma. Soomes ilmus antoloogia "Tallinnasta pois: Groteskia virolaista proossa" (2003), kus lisaks uuemale kummalisele eesti proosale on esindatud ka kolm siinmaist ˛anriautorit: Veiko Belials, Karen Orlau ja Indrek Hargla. Venemaal ilmus pika ja vaevalise protsessi tulemusena Ray Bradbury austuseks kokku pandud antoloogia "Новые марсианские хроники" (2005), kus pisut ootamatult olid vene autorite kõrval ka eestlased Indrek Hargla ja Siim Veskimees. Hargla sealilmunud jutt "Õed" on ka Reaktori lugejatele tuntud, sest loo esmatrükk eesti keeles ilmus just meie ajakirjas.



2010. aastal toimus vaikselt, aga seda ootamatumalt märgiline sündmus – välismaa ulmeajakirjas ilmus eesti keelest tõlgitud ulmejutt. Ajakirjaks oli Galaxies ja jutuks Reaktori toimetaja Artur Räppi tekst "Välisnõustaja", mida saatis tõlkija Martin Carayoli artikkel "L'Estonie: ulme, terme ultime". Võib ju küsida, et miks just see jutt... olen ka küsinud ning vastus oli selline, et toimetaja tahtis midagi hästi lühidat ja see oli esimene, mis sobis. Olgu, võitjate üle kohut ei mõisteta ja ajalugu ümber ei kirjuta.

Praegusel hetkel on aga suurim eesti ulme avaldaja Ungari kirjastus Metropolis Media – nende vahendusel on madjaritemaal ilmunud Kersti Kivirüüdi Okultismiklubi-romaanid ning kuna sama kirjastus annab välja ka ulmeajakirja Galaktika, siis on seal maitseprooviks ilmunud ka kaks Kivirüüdi lühilugu, Graig Wolfi parim jutt "Jälitaja". Et Metropolis Media on Indrek Hargla keskaegsete krimiromaanide sealmaine kirjastaja, siis Galaktikas on ka ilmunud üks apteeker Melchioriga ulmejutt.



Kindlasti ei ole siinolev ülevaade täielik, kuid mingit aimu peaks see asjade seisust andma. Mingitest tõlkeprojektidest on aeg-ajalt kuulda olnud ning eks autorid ise ka midagi sebivad, kuid isegi praegusel kujul pole olukord ju kõige hullem. Näiteks Läti ja Leedu ulmet on minu andmetel hulga vähem tõlgitud ning pole ka teistel rahvastel siin midagi hõisata... eriti kui võrrelda rahvaarvu.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jne näol. Meie aadress küberavarustes on: toimetus@ulmeajakiri.ee
Oktoober 2017 (20)
September 2017 (15)
August 2017 (19)
Juuli 2017 (21)
Juuni 2017 (19)
Mai 2017 (23)
Aprill 2017 (19)
Märts 2017 (18)
Veebruar 2017 (19)
Jaanuar 2017 (18)
Detsember 2016 (16)
November 2016 (18)
Oktoober 2016 (17)
September 2016 (20)
August 2016 (20)
Juuli 2016 (18)
Juuni 2016 (19)
Mai 2016 (19)
Aprill 2016 (17)
Märts 2016 (17)
Veebruar 2016 (20)
Jaanuar 2016 (21)
Detsember 2015 (21)
November 2015 (23)
Peatoimetaja veerg 11/15
Intervjuu Raul Sulbiga
Raamatuarvustus: Mutandid, maagid ja kummitused
Eesti ulme tõlked võõrkeeltesse
Külas Zagrebi ulmikutel
Iga päev - seikluslik, mitmevärviline armastuslugu
Raamatuarvustus: Tagasi minevikku
Raamatuarvustus: Jututulbad
Reaktori logo konkurss
Ulmekirjanduse BAAS - kes kellega sobib?
Lauamängututvustus: Perdition´s Mouth
Lauamänguloomingu võistlus - tulemused
Arvutimänguarvustus: Fallout 4
Estconi mälumäng 19. juulil 2014
Reaktori juubeliristsõna
Ulmeuudised 11/15
Uudiskirjandus 11/15
Isutekitaja: Kettmõõgaga mõõdetud maa
Jutt: Gurja ja kosmos
Tõlkejutt: Hull kuu
Tõlkejutt: Mälestuspäev
Tõlkejutt: Kõik saab korda
Järjejutt: Valge härrasmees. 6
Oktoober 2015 (17)
September 2015 (20)
August 2015 (15)
Juuli 2015 (22)
Juuni 2015 (21)
Mai 2015 (16)
Aprill 2015 (17)
Märts 2015 (18)
Veebruar 2015 (16)
Jaanuar 2015 (13)
Detsember 2014 (19)
November 2014 (16)
Oktoober 2014 (15)
September 2014 (17)
August 2014 (11)
Juuli 2014 (17)
Juuni 2014 (18)
Mai 2014 (18)
Aprill 2014 (14)
Märts 2014 (14)
Veebruar 2014 (15)
Jaanuar 2014 (13)
Detsember 2013 (16)
November 2013 (14)
Oktoober 2013 (15)
September 2013 (14)
August 2013 (16)
Juuli 2013 (17)
Juuni 2013 (16)
Mai 2013 (17)
Aprill 2013 (17)
Märts 2013 (16)
Veebruar 2013 (20)
Jaanuar 2013 (18)
Detsember 2012 (14)
November 2012 (15)
Oktoober 2012 (20)
September 2012 (15)
August 2012 (17)
Juuli 2012 (17)
Juuni 2012 (16)
Mai 2012 (16)
Aprill 2012 (16)
Märts 2012 (16)
Veebruar 2012 (16)
Jaanuar 2012 (16)
Detsember 2011 (17)
November 2011 (14)
Oktoober 2011 (13)
 
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud. (0.0369)