kaanepilt
 
Ove

Suvi hakkab läbi saama ning ööd muutuvad külmemaks. Just seepärast on Reaktor oma uraanivardad suvisest tolmust läikima löönud ning kiirgab endise hooga Eesti ulmemaastikule asjalikke artikleid ning häid lugusid.

Sel kuul saavad lugejad nautida katkendit Indrek Hargla uuest õudusromaanist "Süvahavva", lugeda sellest, kuidas meie väike toimetajaskond Kassinurme seiklustest osa võttis ning elada koos Triinu Meresega kaasa ühele (arvustuse järgi) suisa kohutavale raamatule.

Loomulikult leiab meie "kaante" vahelt ka eestimaise ulme arvustuse ning intervjuu mitme Stalkeriga pärjatud ulmekirjanikuga. Ei puudu ka pildimäng, kus lugejad/arvajad saavad pead murda erinevate kosmoselaevade disaini üle.

Kiiritavat lugemisrõõmu!

Kaanepildi autor Kärt Mäe.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Kogu maailma valgusVõttes kätte Veiko Belialsi värske jutukogu, torkab esimese asjana silma, et autor on alustanud oma uut ja küpsemat perioodi, tema lugudest vaatab vastu uus hingamine. See eelnev lause on just see, mida autor kindlasti ei tahtnud kuulda, nagu ta jutukogu eessõnas hoiatavalt mainis. Kirjaniku elu on aga juba selline, et kui sa midagi paberile paned ja inimestele lugemiseks annad, siis hakkavad mõned kriitilisemad või irvhambulisemad, nagu näiteks allakirjutanu, sellest jalamaid kinni ja mine siis võitle tuuleveskitega. Selles osas on autor teinud julge sammu, kirjutades kogumiku igale loole saatesõnad. Mulle see meeldis. Ees- ja järelsõnad on mind nii romaanides kui jutukogudes alati veedelnud ning on kaante vahel oleva teose orgaanilised osad. Nad on kui taust, või raam millesse lugu asetada. Kui see on puudu, siis jääb kogu teos justkui kontekstist väljarebituks. Praegusel juhul seda ohtu ei olnud.

Loe edasi...

{SILDID}
 
veiko-belials1. Eessõnas on sul juttu triloogia-kogumikust. Kuna võiksid ilmavalgust näha kaks järgmist jutukogu? On sul midagi juba kirjas?
Kuigi uue kogumiku avaloo alguse tegin juba ära, ei julge ma veksleid välja anda. Põhjus, miks täpsemalt lubada ei julge, on lihtne – Lew R. Bergi Willardi jutukogu jaoks ühe pika loo lõpetamine, mis tal endal tegemata on jäänud ja Strugatskite „Väikemehe“ tõlkimine on kiiremad tööd, mis on praegu järjekorras eespool. Ja eks palgatööd tuleb ju ka teha…

2. Millised lood on Veiko Belialsi kaubamärgiks?
Vaat seda tuleks vist teistelt küsida. Jube tore oleks ju mõelda, et näe, see on minu kaubamärk, ma nüüd seda ainult kirjutangi. Kui sa mõtled temaatikat, siis õnneks kirjutan ma nii SF-i, fantaasiat kui õudust, mis tähendab, et ei ole nii-öelda ühte kaubamärgi-teemat. Mõnes mõttes oleks ühe asja juurde jäämine ju lausa piirav.

Loe edasi...

{SILDID}
 
jyrkaKuna sel korral tuleb juttu Itaalia ulmeajakirjast,‭ ‬siis pean alustuseks pisut kirjutama itaalia ulme paradoksist.‭ ‬Tegelikult võib sellest paradoksist‭ ‬rääkida‭ ‬praktiliselt iga rahvusulme puhul,‭ ‬aga kuna täna on vaatluse all Itaalia...

Kui paluda suvalisel inimesel ükstapuha millises maailma otsas nimetada paar itaalia ulmekirjanikku,‭ ‬siis suure tõenäosusega kõlavad nimed Dino Buzzati ja Italo Calvino,‭ ‬kui küsija üldse mingeid nimesid kuuleb.‭ ‬Kui keegi suudab öelda nimed Lino Aldani ja Valerio Evangelisti,‭ ‬siis võib seda inimest juba erudiidiks pidada.

Et milles siis paradoks‭? ‬Jah,‭ ‬Buzzati ja Calvino loomingut võib suuresti ulmeks pidada küll,‭ ‬aga see ei ole žanriulme.

Loe edasi...

{SILDID}
 
MytoEhk kui kõik ausalt ära rääkida, algas sõit Kassinurmele minu jaoks ebaõnnestumiste jadaga. Auto aku oli ära surnud, telefoni aku iga hetk kustumas ning veel hulk muid hädasid (vihm, mis takistas akut laadida, puuduvad vanamoodsa välimusega riided ja takistused teel).

Nii jõudsin Tartu plaanitud kella kolme asemel hoopis kell viis ja tuju kippus olema kesine. Otsisin siis Tartu pealt Anne-mai üles ja veeresime Jõgeva suunas minema. Teel viis Annekas mind Müfotesti asjadega pisut rohkem kurssi (minu jaoks oli tegemist ikka täiesti tundmatus kohas vettehüppamisega) ja tasapisi hakkas ka meeleolu tõusma. Kohapeal lendas esimesena peale Mant, kes kibekiirelt mulle piisavalt muistse välimusega püksid-särgid välja otsis ning edasi üritasin siis üldisse melusse sulanduda ja toimuvat kõrvalt järgida.

Üldiselt nägi see välja sedasi, et kõndisin esiti hoolega Mandil sabas katsudes mitte temast maha jääda või meest ära kaotada.

Loe edasi...

{SILDID}
 
DSC 4907-viÜks oli selge - pulmad pidid toimuma ning seda nii kiiresti kui võimalik. Liidulepingust Karutarega oli möödunud juba tervelt aasta ja Vader oli terve selle aja täitnud kuninga kohustusi, kuid lepingu tingimused olid endiselt täitmata. Oli ju lepingus üheselt öeldud, et Vader Lohelausuja Tammisraua kojast võtab endale kaasaks Karutare Kojavanema Ilmamehe tütre ning sellega luuakse võimuliit kahe koja vahel.

Väljavalitu Ihapäivä läks aga kohe peale eelmisi pidustusi kaduma. Kuuldes kevadel ilmutusest, milles tulevane kuninganna palus abi, võttis Vader koos oma parimate mõõgavõitljejate, teadjanaiste ja sõjameestega igast kojast ette retke, et oma väljavalitu üles leida. Tänu nõidade nägemisoskusele see tal ka õnnestus, kuid kõrge hinnaga. Oli teada vaid Karutare ning Tammisraua kojale, et Vader oma väljavalitu päästmisretke käigus raskesti mürgitatud sai.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Praktiline nõiakunst„Mõne aja pärast veetsid Kylie ja Antonia enamiku ajast aias, kus maavits ja digitaalised on alati kasvanud piparmündi kõrval ja tädide palavalt armastatud kassid – kaasa arvatud kaks närust elukat Sally lapsepõlvest, Harakas ja Kaaren, kes lihtsalt on keeldunud suremast – kraabivad endiselt kompostihunnikust kalapäid ja konte.

Loe edasi...

{SILDID}
 
raud iseJoe Abercrombie nimi sai mulle tuttavaks juba enne tema raamatu lugemist. Autorit oskasid soovitada sõbrad nii Internetist kui ka päris ilmast, kui soovisin leida midagi järgmiseks George RR Martini "Jää ja tule laulu" saagale. Lisaks sellele olin sattunud lugema ka Abercrombi blogi, kus tal on artikleid nii kirjanikutööst, filmidest, fänniküsitlustest rubriigi all "inkvisitsioon" jms. Mina sattusin sinna lugema tema mängimistest - nimelt on meil härraga ühine huvi nii arvuti kui ka tabletop RPG mängude vastu. Minu jaoks on alati põnev teada pisut inimese tausta, kelle loomingut ma lugema satun.

Loe edasi...

{SILDID}
 
1327922057103Esimene asi, mida Kerbali kohta öelda on see, et tegemist on veel beeta faasis ehk arendamisel oleva mänguga ja paljusid võimalusi, jubinaid pole lisatud ega bugisid silutud nimekirja lubatud funktsioonidest näeb siit). Teiseks on tegemist üsnagi raske mänguga, mida ilma õppestsenaariume uurimata mängida on mitte just võimatu, aga piisavalt raske kohe kindlasti.

Mängu kangelasteks on kerbalid – väikesed rohelised mehikesed kes elavad tillukesel, vaevu 600 km läbimõõduga planeedil. Kerbalite kodumaailm on üsnagi lage ja tühi, mistõttu ei maksa imestada, et need väikesed nunnud elukad on pööranud oma suured vesised silmad kosmose suunas ning proovivad igal võimalikul viisil enda planeedilt jalga lasta.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Stephen King, Miami Book Fair International, 1993Tänaseks on eesti keeles ilmunud kakskümmend Stephen Kingi raamatut. See kogus pole väike, kuid moodustab siiski vaid tükikese tervest tema loomingust. Sellegipoolest on eesti keeles olemas suur osa tema põhitekstidest nagu „Carrie“ (1974), „Hiilgus“ (1977), „Misery“ (1987) ja Tumeda Torni saaga (1982-2012). Loodetavat lisa võiks oodata eelkõige „Öise vahetuse“ (1978), kus on kokku kogutud paljud Kingi esimesed, eelnevalt peamiselt ajakirjades avaldatud jutud, ja „Vastuhaku“ (1978) näol, mida King on ise enda loomingus tähtsustanud.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Suvi hakkab vaikselt lõpule jõudma, ilmad kisuvad jahedamaks ning Reaktori toimetus suundub kosmosesse.

pildimang2 aug

Seekord on lugejatel ülesandeks ära arvata pildil olevate laevade nimed ning filmid/sarjad kust nad pärit. Iga õige laeva + filmi äraarvamine annab ühe punkti ning kokku on võimalik korjata 5 punkti. Vaid kosmoselaeva või filmi äraarvamine annab pool punkti. Õiged vastused saata taas kord teele toimetuse pildimängumeilile (pilt@ulmeajakiri.ee). Vastata saab kuni 25. septembrini.

Kõikide vähemalt ühe punkti saanute vahel läheb loosi Bruce Sterlingu enda allkirjaga "Skismaatriks +".

Loe edasi...

{SILDID}
 
mart-kalvetEesti ulmetähed

Mart Kalvet on muusik, laulusõnade autor, tõlkija ja kolumnist. Ulmefännidele on Mart peamiselt tuntud kui Lovecrafti ja müstika fänn ning mitmete ulmeromaanide tõlkija, kes on ka ise avaldanud Laur Krafti pseudonüümi all ulmejutte, millest üks, "Ultima Cthule", võitis 2009. aastal Eesti ulmeauhinna Stalker lühijutupreemia.

1. Mida praegu loed?

Peamiselt teadusuudiseid, uimastipoliitika-kajastusi ja ajaviiteks cracked.com-i. Äsja lõpetasin Publiuse poleemika- ja aimekogumiku “Cannabis Papers — a citizen's guide to cannabinoids”; MTÜ Ravikanep juhatuse liikmena pean end pidevalt täiendama, et uusimate käsitluste ja arengutega kursis olla. Ilukirjandust satub viimasel ajal vähem ette; viimati lugesin Terry Pratchetti “Snuffi” ja alustasin Pratchetti ja Baxteri koostööromaani “The Long Earth”.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Tegemist on katkendiga romaanist, mis ilmub Varrakus 12. september. Kaane kujundaja on Mari Kaljuste ja foto autor Kaupo Kikkas.
Syvahavva

Lothar von Risebetter,
Süvahavva, juuni 1943

Süsimust sõiduauto veeres mööda kruusateed Süvahavva talu poole. Auto oli BMW 326, üks viieteistkümnest tuhandest, mis sõja eel Münchenis ehitati, enne kui autoehitus seal lõpetati ning tehas mootorrataste ja lennukimootorite peale üle läks. Auto oli hommikul pestud ning päike säras peegelpuhtalt kerelt vastu. Oli ilus vaikne suvepäev, sõda oli kusagil kaugel eemal, mitte siin, Põlvamaal, ühes Kolmanda Reichi imepisikeses osakeses.
Autos istus kolm inimest – kaks meest ja üks naine. Üks mees kandis Wehrmachti mundrit, ta oli hauptmani aukraadis ja tema nimi oli Lothar von Risebetter. Ta istus tagaistmel ning tema kõrval oli ranges hallis kostüümis naisterahvas. Hallis tsiviilülikonnas noorem mees oli rooli taga, ent see polnud tema igapäevane töö.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Marjad on peaaegu märkamatud. Kirsi jumalik mustjaspunane küps värvus rohelisel taustal võiks ju paremini silma hakata? mõtles Kert, kui sasis põõsaspuu okstest ühe vasakusse kätte ning üritas paremaga tumepunaseid marju noppida. Töö ei edenenud: esiteks oli kirsse sel aastal vähe ja teiseks, nad olid mattunud lehtede vahele. Kolmandaks, kirsse tuli korjata ükshaaval, ja poetada nad eraldi anumatesse, väikestesse, just selleks puhuks meisterdatud napakestesse.

Lopsakas kirsipuu kasvas ühe vana talu lähedal, mõned meetrid põhja poole majast, millest olid järel vaid seinad. Veel kümme aastat ja läinud on nemadki. Seda talukohta jäävad tähistama vundament, poolkuivanud sirelipõõsad, vanad kidurad antoonovkad ja kirsipuu. Oma mustjaspunaste marjadega.

***

Kert avastas selle vana ja inimeste silme eest varjatud kirsipuu alles kolm aastat tagasi. Juhuslikult.

Loe edasi...

{SILDID}
 

I

Fabrikaator oli inetu, lärmakas ja tuleohtlik ning see haises. Borislav oli selle hankinud naabruskonna laste jaoks.

Ühel lumisel hommikul lõikas ta, tööriided ja pikk mantel seljas ning karvamüts peas, müriseva mootorsaega augu oma putka seina. Seejärel paigaldas ta sinna kleeplindi ja kirjaklambrite abil fabrikaatori.

Naabruskonna lapsed said sellest kohe teada. Tema uus ettevõte kujunes väga populaarseks.

Fabrikaator tegi 3D-arvutimudelitest väikesi plastiklelusid. Nädal pärast tootmist pudenesid fabrikaatorist tulnud roppodavad lelud sõna otseses mõttes põrmuks. Toodetud mänguasjad lihtsalt lagunesid vahajaks mittemürgiseks aineks, mida nooremad lapsed närima kippusid.

Borislav oli mõistagi arvanud, et mänguasjade lühike eluiga võib lapsi nende ostmisest eemale peletada. Tegelikult läks täpselt vastupidi. See polnud puudus, vaid muutis lelud erilisteks.

Loe edasi...

{SILDID}
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.2173)